EPPO pädevusse kuuluvad näiteks kelmused, mis on seotud EL-i toetustega, piiriülesed suured käibemaksupettused, EL-i eelarvet kahjustavad korruptsioonikuriteod ning EPPO hakkab juhtima selliste kuritegude kohtueelset menetlust ja esindama süüdistust liikmesriikide kohtutes.

Eelnõu kohaselt on EPPO iseseisev EL-i asutus, mis koosneb peaprokurörist, igast liikmesriigist valitavatest Euroopa prokuröridest ning riikides kohapeal paiknevatest Euroopa delegeeritud prokuröridest.

Eestist suunduks EPPO-sse tööle täiskoormusega üks Euroopa prokurör. Delegeeritud prokuröre peaks Eestis olema vähemalt kaks, nad jäävad ka pärast EPPO-sse suundumist Eesti riigisisesteks prokurörideks.

EPPO loomiseks on vajalik Euroopa parlamendi nõusolek. EPPO lõplik asutamine jääb tõenäoliselt Eesti eesistumise aega.

Mai alguse seisuga on tõhustatud koostöös osalemise soovi avaldanud 17 riiki ehk Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Luksemburg, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Läti, Leedu, Soome, Portugal, Kreeka. Suure tõenäosusega riikide arv suureneb.

Riigi peaprokurör Lavly Perling kinnitas ERR-ile, et Euroopa Liidu eelarvevahenditega seotud soodustuskelmused ning teised laiaulatuslikud majanduskuriteod on prokuratuuri jaoks selge prioriteet.