Eesti lendurid pöördusid presidendi poole: eestikeelse raadioside kaotamine halvendab lennuohutust

Eesti Liinilendurite Assotsiatsioon (ELA) ei toeta eestikeelse raadioside kaotamist Eesti õhuruumis ning pöördub Vabariigi Presidendi poole palvega riigikogus 28.01.2015.a vastu võetud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 740 (SE) mitte välja kuulutada.

Eestikeelse lennunduse raadioside kaotamine on põhiseaduse ja keeleseaduse põhimõtetega vastuolus. Eesti kodanikul peab olema võimalus õppida lendama ja harrastada lennundusega seotud hobidega eesti keeles, inglise keele mitteoskamine ei tohi olla selle takistuseks oma kodumaal. Vastupidine käitumine nõrgestab lennunduse kandepinda, mis on Eesti väikese rahvaarvu tõttu niigi piiratud, leiavad lendurid meediale saadetud teates.

Liinilendurite assotsiatsioon leiab, et ingliskeelse raadioside ainukehtestamine Eestis ei tõsta lennuohutust ning põhjendused paremaks rahvusvaheliseks koostööks ei ole piisavad, et kaotada emakeelne raadioside ning piirata inglise keelt mitteoskavate pilootide õigusi.

Eesti keele kaotamine pigem halvendab üldist lennuohutust, kuna see oleks esimene samm eestikeelse lennundusterminoloogia kadumisele, mis toob kaasa pikemas perspektiivis emakeelsete normdokumentide ja regulatsioonide kaotamise. Väheoluline ei ole ka aspekt, et keegi ei kujutaks ette rahvuskeele kadumist mujal Euroopas.

Rääkides võimalikest kommunikatsioonivigadest, siis kui teistes riikides isegi väga tiheda lennuliiklusega lennuväljadel (nt. Pariis, Barcelona) räägitakse emakeeles, siis Eestis nende väheste harrastuspilootide ja ametpilootide rääkimine eesti keeles ei mõjuta märkimisväärselt lennuohutust. ELA-le teadaolevalt ei ole toimunud Eestis ühtegi lennuintsidenti, mille põhjuseks oleks olnud erinevate keelte (eesti ja inglise) kasutamine raadiosides. Pigem on võimalik anda eriolukordades kiiremat ja selgemat informatsiooni emakeeles, kui nii piloot kui ka lennujuht on eestlased.

Aastaid on üritatud harrastuspiloote julgustada reeglitekohast raadiosidet pidama ja andma informatsiooni, kus nad lendavad ning ELA-l on heameel märkida, et viimastel aastatel on oluliselt paranenud informatsiooni andmine mittekontrollitavas õhuruumis nii pilootide kui ka lennujuhtide poolt. See tõstab oluliselt lennuohutust mittekontrollitavas õhuruumis, samuti parandab võimalikku häire- ja päästeteeninduse kvaliteeti. Äramärkimist vajab ka asjaolu, et teised lennuvälja toetavad teenused (rajapuhastus, päästeteenistus jt.) tõenäoliselt ei ole võimelised lähimatel aastatel üle minema inglise keelele.

ELA ei näe muud kasulikkust eesti keele ärakaotamisel, kui lennujuhtimiskulude vähendamise püüet, läbi laiema konkurentsikeskkonna loomise nii Põhjamaades kui ka laiemalt Euroopas. Lennujuhtimiskulude vähenemine mõjutab küll otseselt teenuse tarbijaid, kuid tsentraalne juhtimine kätkeb endas ka riske. ELA on seisukohal, et see ei ole piisav argument eestikeelse raadioside kaotamiseks. Seejuures meile teadaolevalt ei ole hinnatud kas ja kui palju aitaks eestikeelse raadioside kaotamine kaasa kulude vähenemisele.

Toodud põhjendused rahvusvahelise koostöö tegemiseks ei ole piisavad. Praegused Eesti lennujuhid on suutelised teenust pakkuma nii eesti kui ka inglise keeles. Eestikeelne raadioside puudutab peamiselt ainult kohalikku teenust. Kui eesti keel ära kaotatakse, siis see tähendab ka võimalust, et lennujuht ei suuda pakkuda eestikeelset teenust. Sellisel juhul peab olema välja töötatud teine süsteem, mis suudab pakkuda eestikeelset info-, häire- ja päästeteenust mittekontrollitavas õhuruumis. Vastasel juhul väheneks nii pakutava teenuse kvaliteet kui ka nõrgeneks lennuohutus.

Kahetsusväärne on see, et sellise kaaluga seadusemuudatuste ettevalmistamisel ei konsulteerita eriala vastavate organisatsioonidega, nagu Lennujuhtide Assotsiatsioon, Era- ja Harrastuspilootide Liit või Liinilendurite Assotsiatsioon. Kindlasti ei ole hea seadusloome tava see, kus oluline seadusemuudatus (eesti keele kaotamine raadiosides) lisatakse seaduseelnõusse riigikogu komisjonis, mitte valitsuse esitatud eelnõus koos laiapõhjalisema kooskõlastamisega.

Kui on vajalik teha seadusemuudatusi, siis tuleb kindlasti hinnata vastava seadusemuutusega kaasnevaid mõjusid ja riske. Hetkel ELA näeb, et antud seadusemuudatus ei taga vajalikku häire- ja päästeteenindust, lennuinfo saamist mittekontrollitavas õhuruumis ning selgusetuks jääb lennuväljal toimuv muu suhtluse keel.

ELA leiab, et Eesti kodanikule peab jääma alles võimalus saada teenust oma emakeeles, eriti veel seetõttu, et hädaolukorras kiire ja selge emakeelne sõnum võib päästa inimelusid.