Eesti leiutustegevus on sügaval põranda all
“Antud protsess, ütleme otseselt, ei ole ka kõige kiirem — igale leiutisele kulub keskmiselt neli ja pool aastat. Kasuliku mudeli osas on patendiamet vähem nõudlik: ekspertiisi ei korraldata ning asjaajamine võtab maksimaalselt kolm kuud ja läheb maksma vaid 1600 krooni,” kirjutab leht.
Samas ei kehti patent nii kaua, nagu mõni leiutaja seda sooviks. Leiutis, patendi õigeaegse pikendamise ning järelikult järjekordsete riigilõivude maksmise puhul, on kaitstud 20 aasta jooksul, kasulik mudel — 10 aasta jooksul.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia ja innovatsiooni talituse juhataja Mihkel Randrüüti sõnul on Eesti muutuste lävel. Tõsiasi on siiski see, et peame muutuma oma teadusmahuka tootmisega odava tööjõuga riigist arenenud riigiks. Teisisõnu tuleb minna välismaisete patentidega kaitstud lihtsate kaupade kokkupanemiselt tootmisele oma patentide alusel. 2008. aastal väljastati Eestis 99 patenti, vaid seitse nendest said Eesti kodanikud.
Kompetentsikeskuse Eliko direktor Indrek Ruiso räägib sellest, et kaitstud leiutisi on neil vaid kuus. “Registreerimine võtab aastaid. Lisaks töötame me euroopa võrgus, mistõttu on vahel keeruline selgitada, mis on tehtud meil ning mis mitte. Patenti ei tee keegi vaid patendi enese pärast. Meie puhul tuleb arvestada kõiki varem väljastatud patente ja leiutise praktilist väärtust, enne kui alustada kaitsmisprotseduuri. Kõik selgub tööprotsessis ning kui me mõistame, et meie leiutatud formaat, keel, mille abil suhtlevad meie robotid, on hea idee, siis loomulikult oleks hea see patenteerida,” selgitab tema.
Aga nt arvutitarkvara leiutamise valdkonnas on veel nutusemad perspektiivid. “Meie tehnopargis töötavad IT-ettevõtted, kes pidid töötama ka riigihangetega. Sel juhul tekib ebameeldiv olukord, kus tööde lõpetamisel jääb väljatöötaja ilma igasugusest õigusest oma tööle, s.h ka järgneval arendamisel ning võimalik, et ka edasimüügil teistesse maadesse,” räägib Tehnopol turundusjuht Martin Goroško.
“Arvan, et midagi tuleb põhjalikult muuta, nii ei või enam jätkuda. Probleemi riigihangetega võib lahendada läbi muudatuse seadusandluses, et leiutajal oleks õigus müüa oma leiutis välismaale. Ühelt poolt peab ettevõtetel olema võimalus esitada riigile häid IT-lahendusi, teiselt poolt — arendada omi leiutisi jne. Riik ei hakka ju midagi tegema tema kätte sattunud intellektuaalomandiga,” arvab Ruiso.
Ühe variandina käsitletakse üleminekut riigile kauba (leiutise) müümiselt teenuse müügile. Tehnopol on üritanud pöörata riigivõimu tähelepanu sellele probleemile, kuid konkreetseid samme seadusandluse muutmiseks pole veel tehtud.
