Eesti lapsed õppigu lõimumiseks vene keelt

Kohtla-Järve Vahtra põhikooli juht Gennadi Bessan leiab, et integratsiooni huvides tuleb ka eesti lastel vene keelt õppida.

Kohtla-Järvel on koolidirektorina ametis vähemalt kolm isikut, kelle eesti keele oskus ei vasta nõutavale kõrgtasemele, kirjutab Põhjarannik. Kaks neist ilmutavad head tahet keeleõppes edeneda, kolmas aga ähvardab keeleinspektsiooni kohtuga.

Bessan leiab, et juhtum Järve gümnaasiumi avaaktusel, kus eesti õpilased vilistasid välja koolile linnavõimude poolt kinnitatud direktori kohusetäitja, tulenes sellest, et integratsioon ei ole vastastikune.

“Kaks kogukonda peaksid üksteisele lähenema ja eesti lapsed peaksid õppima vene keelt,” arvab Bessan. Lisaks eestlaste integreerimise ideele leiab Vahtra põhikooli direktor, et Eesti astus vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu.

Bessan keeldus Põhjarannikule tunnistamast, et tal on eesti keelega probleeme. Bessan tunnistab siiski, et üks kord ta pidi “nagu kõik” maksma keeleinspektsiooni otsusel kakssada krooni trahvi. “Mina näitasin neile dokumenti Tartu ülikoolis õppimise kohta ja nemad ütlesid, et see ei ole minu esmane haridus. /-/Kui tuleb järgmine komisjon ja mulle tahetakse taas trahvi teha, pöördun kohtu poole.”

“Mina jätkan keeleõpet,” ütleb Kohtla-Järve slaavi gümnaasiumi direktor Roza Ivanova. Eesti kodakondsuse omandas Sahhalini saarel sündinud ja 1982. aastal Eestisse tulnud mordvalanna 2002. aastal, kui oli sooritanud sellekohase eksami põhiseaduse tundmises ning tõendanud riigikeele oskust algtasemel.

Küsimusele, kuidas saadakse hakkama koolidirektorina riigikeelt valdamata, vastab Ivanova, et tema sekretär valdab seda tema eest: “Puhtalt ametialaseid tekste suudan ka ise lugeda.”

Kommenteerides Sirje Jõemaa juhtumit, kus koolidirektoril ei lastud direktorina jätkata tema poliitilise kuuluvuse tõttu, ütleb Ivanova, et toetab täielikult Jõemaad.

1971. aastal Eestisse asunud Kohtla-Järve 3. keskkooli direktor Larissa Kravtsova on samuti hädas riigikeelega. Eesti Vabariigi kodakondsuse omandas ta naturalisatsiooni korras 1996. aastal.

“Äsja andsin eksami kesktasemele,” tutvustab Kravtsova oma eesti keele oskust, “nüüd läksin edasi õppima.”

Kravtsova tunnistab ise, et tema keeleoskus pole koolidirektori ametis olemiseks piisav. Ka 3. tema kasutab riigikeelt valdava sekretäri abi.

Nagu Ivanova, nii on ka Kravtsova nõus, et riigikeele kõrgtasemel valdamise nõue koolijuhtidele on loomulik: “Samas ei maksa unustada, et olen 57aastane ja pensionini ei ole palju aega jäänud./-/Direktorina teen kõik, et minu kooli lapsed õpiksid eesti keele selgeks.”

Järve gümnaasiumi direktori juhtumit keeldub Kravtsova kommenteerimast: “Ütlen vaid üht: on lubamatu, et lapsed sekkuvad täiskasvanute asjadesse.”