Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Valeri Korbi sõnul aitab rahvuspargi loomine kaitsta piirkonnale omast ökosüsteemi, koos oma soode, metsade, rannikualade ja kultuuripärandiga.

„Paljudele inimestele seostub Ida-Virumaa ennekõike Eestile ülimalt olulise tööstuspiirkonnana. Seda vaatenurka on vajalik muuta, sest tegelikult pakub Kirde-Eesti suurepärast loodus- ja elukeskkonda, mille kaitsmiseks ja säilitamiseks saigi Eesti kuues rahvuspark loodud,“ sõnas Korb.

Eelnõu järgi hakkavad Alutaguse rahvusparki kuuluma:

* Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad

* Kurtna, Smolitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad

* Narva jõe ülemjooksu hoiuala

* Iisaku parkmetsa kaitseala

Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit; kogu territoorium on juba riikliku kaitse all.

Loodav rahvuspark hõlmab nii riigi- kui ka eramaad, pindaladega vastavalt 42 627 ja 910 hektarit.