Eesti kurdide omariiklust toetada ei söanda

 (101)
Vastu ja poolt: Paeti ja Krossi kommentaar!
Eesti kurdide omariiklust toetada ei söanda
Foto: Kurds, AP/Scanpix

Kurdid on oma riigi loomisele lähemal kui kunagi varem. Iisraeli peaminister Netanyahu väljendas eelmisel nädalal toetust Kurdistani iseseisvusele Iraagis: "Me peaksime toetama kurdide püüdlust iseseisvuda." Eesti valitsus aga andis mõista, et sarnaselt Ühendriikidele meie kurdide omariiklusmõtet ei toeta.

Tormilised sündmused on tekitanud Iraagis võimuvaakumi, milles võib sündida Kurdi riik. Iraagi sõjavägi on taandunud, üht osa riigist kontrollivad aga Iraagi ja Süüria Islamiriigi (ISIS) mässulised, kes on nimetanud selle islamikalifaadiks.

Kurdistani piirkonna president Masoud Barzani kinnitas nädala eest, et plaanib juba lähikuudel viia läbi Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi. Iisraeli peaministri sõnul on nad näidanud poliitilist pühendumist ja väärt iseseisvuma.

"Me peaksime toetama Kurdistani püüdlusi iseseisvumisele," ütles Netanyahu.

Eesti ei taha aga umbes 30 miljoni kurdi iseseisvuspüüdlustest midagi kuulda.

Välisminister Urmas Paet selgitab valitsuse seisukohta: "Eesti toetab Iraagi kõikide jõudude ühtsust. Esmatähtis on, et Iraagi valitsus ja Iraagi Kurdistani regionaalvalitsus teeksid tihedat koostööd ühiste julgeolekuohtude vastu."

Seotud lood:

Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Krossi sõnul kõlab Eesti taoline seisukoht aga soovmõtlemisena. "Kurdi iseseisvustaotluse suhtes on seisukoht kindlasti liiga ühekülgne. Mis ühtsusest saab täna Iraagis rääkida?" küsib ta. "Riik laguneb, al- Maliki valitsuse vastu ei ole mingit usaldust. Küsimuse all peaks olema keskvõimu legitiimsus."

Eesti julgeoleku ekskoordinatsioonidirektori hinnangul on Iraagi Kurdistan täna äärmiselt keerulises julgeolekuolukorras. "2004. aastal, kui võeti vastu Iraagi uus põhiseadus, lepiti kurdidega kokku nende autonoomia Iraagi koosseisus. Keskvalitsus pidi tagama kurdide õigused, esindatuse valitsuses ning sisuliselt vetoõiguse põhiseaduse muudatustele. Alates sellest ajast on Bagdad ja eriti šiiitlik al-Maliki neid kokkuleppeid süstemaatiliselt rikkunud," selgitab Kross.

"Kui araabiakeelsete sunnide represseerimine on olnud Bagdadi jaoks mõneti lihtsam, kuid toonud kaasa uue mässulaine ja jihadistide invasiooni, siis kurdid on enda territooriumil ise julgeoleku taganud, hoidnud radikaalsed elemendid Kurdistanist eemal ja arendanud üha iseseivamaid majandus- ja viimasel ajal ka poliitilisi sidemeid välismaaga, eriti Türgi, Iisraeli ja Euroopaga. Kui Iraagis jätkub kodusõda, mis tundub tõenäoline, siis miks me peaksime nõudma, et kurdid oma vabaduse hinnaga neile tegelikult võõrast riiki koos hoida aitaks."

Selline on aga positsioon, mida esindavad nii USA kui ka mitmed teised riigid.

Seda seetõttu, et Kurdi iseseisvumist toetades tuleks samas tunnistada, et sõjaline missioon ning iseseisva ja toimiva Iraagi riigi visioon on läbikukkunud.

Välisminister Paeti sõnul on riigi jaoks siiski oluline, et kurdidele Iraagis oleks tagatud "küllaldane" otsustusõigus ja turvalisus, samuti rõhutas ta vajadust luua valitsus, mis toetaks kõigi riigi elanikkonna eri gruppide huve. "Kutsume riigi poliitilisi jõude tegema koostööd demokraatliku valitsuse moodustamisel."

Kross aga arvab, et Eestil on moraalne kohus mõista ja võimalusel toetada vähemasti Kurdi iseseisvuse ideed. "Kui maailmas on üks riigita rahvas, kes riikluse kõige enam on ära teeninud, siis on need kindlasti kurdid," leiab ta.

LOE KA: Kapten Krossi töö hävinemas, ent lootus täitumas

LOE KA: Kurdid on oma riigi loomisele lähemal kui kunagi varem

Foto: Eesti Päevaleht