Eesti kulutused pensionideks EL-i väikseimad
Eesti pensionieksperdi Lauri Leppiku sõnul kehtib üldiselt seaduspärasus, et kõrgema elatustasemega riigid kulutavad sotsiaalkaitsele rohkem.
“Mitte ainult absoluutsummades, vaid ka sotsiaalkulude osakaal SKPs on jõukamates riikides reeglina kõrgem,” märkis Leppik.
Kui Rootsis moodustavad sotsiaalkulud Eurostati järgi riigi sisemajanduse koguproduktist 32,5 protsenti, siis Eestis on see vaid 14,3 protsenti.
Märgatavalt üle Euroopa keskmise eraldavad pensionideks ja toetusteks raha ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Taani, kus vastav protsent jääb 30 piirimaile. Keskmiselt kulutavad Euroopa Liidu riigid aga sotsiaalkaitsele 27,8 protsenti SKPst ning sotsiaalkaitse kulude alla kuuluvad nii pensionid kui ka näiteks kulutused töövõimetuse ja töötuse leevendamiseks.
Ent majandusareng ei ole Leppiku sõnul ainuke sotsiaalkulutuste taset määrav tegur. “Oluline on ka ühiskonna vanuseline struktuur, sotsiaalsüsteemide korraldus ning poliitilised prioriteedid,” lisas ta.
“Näiteks Sloveenia kulutab sotsiaalkaitsele 10 protsendipunkti SKPst rohkem kui Iirimaa, kuigi Iirimaa elatustase on üle pooleteise korra kõrgem.”
Eurostati järgi on töötutele ettenähtud kulud kõigist sotsiaalkuludest Eestis kõige madalamad.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et töötu riikliku abiraha suurus peaks olema Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO põhimõtete kohaselt vähemalt 50 protsenti riigis kehtivast alampalgast, praeguse 2690-kroonise alampalga puhul siis üle 1300 krooni. 2000. aastast kehtib Eestis töötu abiraha 400 krooni kuus.
