Eesti korruptsiooniindeks läbi aegade parim

Kuigi Eesti asub värskelt avaldatud korruptsioonitajumise tabelis oma kõigi aegade parima tulemusega 6,7 palli 24. kohal, on rõõmustada veel vara, kuna pistise andmine on eestlaste seas veel tunnustatud vahend oma tahtmist saada või karistusest pääseda.

Transparency International poolt koostatava korruptsiooni tajumise indeksi (CPI) maksimum on 10, mis näitab olematut korruptsiooni. 0 näitab üdini korrumpeerunud riiki. Tulemust alates kuues pallist nimetatakse korruptsiooni tajumise vallas rahuldavaks.

Tabeli eesotsas asuvad juba harjunult Põhjamaad Soome (9.6) ja Island (9.6). Järgnevad Uus-Meremaa (9.6), Taani (9.5)ja Singapur (9.4).

Tabeli tagumises otsas on Iraak, Haiiti ja Guinea (1,9, 1,8 palli). Venemaa omab 2,5 palliga 121. kohta.

Eesti tulemus on võrreldes kõigi teiste endise sotsialismileeri maadega parim. Meist tagapool on Leedu 4,8 punktiga 46. kohal. Läti asub 4,7 punktiga 49. kohal.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti kaasesimees Tarmu Tammerk lausus esmaspäeval Transparency International koostatud indeksit tutvustades, et Läti nigel punktiarv on seletatav Vene kapitali rohkusega.

Eestis seevastu on alates 90ndate algusest olnud ülekaalus korruptsioonivaenuliku Põhjamaade kapital, kes nõudis asjaajamises ja raamatupidamises läbinähtavust. Tänu sellele on ka Eesti CPI indeks täna naabritest oluliselt kõrgem.

Samas on tee esiviisikusse pikk, kuhu mõnede erakondadega sarnaselt viie aasta jooksul edusamme lubades meil niipea asja pole, hoiatas ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Agu Laius. Eestil on kulunud ühe palli võrra tõusmiseks kaheksa aastat.

Palju sõltub Laiuse sõnul ka Eesti ärisektori valmidusest korruptsiooniga võidelda. Äriinimeste leiget suhtumist korruptsiooni ja eetikasse näitab Tarmu Tammerki sõnul ilmekalt asjaolu, et ärisektorile mõeldud kõrgetasemeline eetikaseminar tuli viimasel hetkel ära jätta, kuna keegi ei tundud selle vastu huvi.

Lisaks korruptsiooni andmisele on Tammerki sõnul oluline ka teine pool, altkäemaksu andja. Ka nemad peavad vastutama ja tõi näiteks kohtuprotsessi, kus lisaks pistist võtnud liikluspolitseinikele on kohtu ees ka altkäemaksu andnud inimesed

Tammerk lisas, et eestlaste liigleebet suhtumist korruptsiooni näitab ka Eesti Konjunktuuriinstituudi tänavune uuring, mis näitas, et pistise andmist peetakse teatud olukorras paremaks või vajalikuks.

Eesti on läbi üheksa aasta olnud kõige madalamal tasemel 2003. aastal, mil indeks küündis vaid 5,4-ni. Ent juba aastal 2004 oli Eesti indeks tõusnud kuueni.

Selle hüppe tulemuseks oli Res Publica valitsuse juurutatud korruptsiooniga võitlemise strateegia “Aus riik”. “Programmi kui sellise vastuvõtt leidis rahvusvaheliselt äramärkimist,” sõnas Tammerk. “Hoopis teine teema on programmi rakendamine.”

Murelasteks on Eesti korruptsioonivastases võitluses näiteks riigihangete süsteem, mille nõrkusi on viimasel ajal üsna mitu avalikkuse ette tulnud. Ka on Tammerki ja Laiuse sõnul vaja tähelepanu pöörata erakondade rahastamisele ja poliitikute majanduslike huvide deklaratsioonidele, mis näitavad ära küll, mis aasta auto või paat kellelgi on, ent tegelikud majanduslikud huvid võivad jääda ebaselgeks.