Eesti kõrgkoolides esineb soolist ja seksuaalset ahistamist

 (143)
Ahistamine
AhistamineFoto: Anni Õnneleid

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) tahab välja selgitada, kui suurel määral toimub ahistamine siinsetes kõrgkoolides. Eeskujuks olevad uuringud on näidanud, et doktorantidel on uuringute põhjal suurem oht sattuda ahistamise ohvriks ülikooli töötajate poolt.

Uuringu korraldaja Ehti Järv sõnas, et kuigi Eestis samalaadset uuringut veel tehtud pole, siis ei ole alust arvata, et siin oleks olukord parem kui välismaal.

„Üks uuringu tegemise motivatsioone oli teadmine üksikutest ahistamise juhtumistest meedia või üliõpilaste pöördumiste kaudu üliõpilasesindustesse. Juba läbiviidud uuringu etappide tulemusel saame öelda, et Eesti kõrgkoolides esineb soolist ja seksuaalset ahistamist,“ ütles Järv.

Uurimistöö eeskujudeks on mõned välismaised raportid Ameerika, Austraalia ja Suurbritannia kõrgkoolide kohta, ütles Järvi. Kõigist kolmest uuringust on välja tulnud, et ahistamiste ohvriks satuvad tihedamini naised. Rohkem kogemusi on ka mittebinaarsete sooidentiteetide esindajatel, kellel meestele vastandudes on suuremal määral kogemusi füüsilise vägivallaga, mis mõjutab nende valikuid edasises õpitees või karjääris.

Doktorante ohustavad pigem töötajad

EKL-i kodulehel on kirjas, et uuringu eesmärgiks on kirjeldada soolist ja seksuaalset ahistamist Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides üliõpilase ja õppejõu, aga ka üliõpilastevahelistes suhetes. Uuringus püütakse välja selgitada osalejate arusaam võimusuhetest ülikoolis, professionaalsete suhete piiridest ning teada saada osalejate enda isiklikest kogemustest ahistamisega.

Seotud lood:

Lisaks on soorollid ja võimusuhted teravamad stereotüüpsetel "meeste aladel", näiteks reaalteaduste valdkonnas. Uuringud on näidanud, et sooline ja seksuaalne ahistamine takistab segregatsiooni vähendamist hariduses ja tööturul ning naiste osakaalu tõstmist reaalteadustes ja -aladel.

Uuringu eeskujudeks olnud raportid näitavad, et doktorantidel on uuringute põhjal suurem oht sattuda ahistamise ohvriks ülikooli töötajate poolt, samas kui bakalaureuse- või magistritudengid kogevad ahistamist suuremal määral pigem kaastudengite poolt.

Järv ütles, et kevadel läbi viidud veebiküsitluse tulemusel võib öelda, et paljud välismaa uuringutes nähtud mustrid korduvad ka Eestis. Näiteks on ahistamiskogemusi rohkem naistel, doktorantidel ja loodusteadustes ning matemaatika ja statistika valdkonna üliõpilastel. „Lisaks leidsime, et situatsioonides, kus on tegemist soolise diskrimineerimisega või ahistamisega, on toimepanijaks sagedamini õppejõud. Seevastu seksuaalse alatooniga, füüsilist kontakti või puudutusi hõlmavates situatsioonides, on toimepanijaks enamasti kaastudeng,“ ütles Järv.

Üks kümnest räägib

Suurbritannias sooritatud uuringus selgus lisaks ahistavate situatsioonidega kokkupuutumisele, et reeglina ohvrid ei raporteeri juhtumeid ülikoolile. Tervelt 81 protsenti neist tudengitest, kes olid kogenud ahistamist ei raporteerinud juhtumist ja ainult 9,6 protsenti olid sellest üldse kellelegi teatanud. Uuringus analüüsiti ka põhjuseid, miks tudengid ahistamisest ei teata – peamiselt põhjendatakse seda asjaoluga, et tegu ei peetud piisavalt tõsiseks või ei mõeldud olukorrast kui ahistamisest. Seega on teadlikkus ahistamisest kõrgkoolis on väga madal ja et seksualiseeritud käitumine on normaliseeritud ning kõrghariduse valdkonnas aktsepteeritud.

Üliõpilaskondade liidu kodulehel tuuakse välja, et sooline ja seksuaalne ahistamine mõjutab negatiivselt ohvrit ning takistab võrdset ligipääsu haridusele ja tööturule. Haridus- ja teadusasutustel peab soolist võrdõiguslikkust edendama ja ebavõrdset kohtlemist ära hoidma.

Ehti Järv tõi välja, et sellised juhtumid on toimunud ka Eestis. „Senise põhjal oleme sääraseid juhtumeid kaardistanud küll ja mis on ehk üllatav, et sellist olukorda ei esine vaid doktorantuuris, vaid ka varasemates kõrgharidusastmetes, kus üliõpilane on ahistamisjuhtumid nii-öelda alla neelanud, kuna vastasel juhul ta enda spetsiifilisel teemal lõputööd kirjutada ei saaks,“ lausus ta.

Sagedasti hakatakse ahistamise tulemusel vältima teatud situatsioone või näiteks konkreetset õppejõudu, mis võib tegelikkuses tähendada kehvemaid õpitulemusi või erialasiseste valikute tegemist ahistamiskogemustest, mitte huvidest lähtudes.

Uuringuga soovitakse ülevaadet praegusest olukorrast kõrgkoolides ja tahetakse sõnastada soovitused kõrgkoolidele võimalike ahistamisjuhtumite ennetamiseks.

Kõrgkoolidega seotud ahistamisjuhtudest on viimane seotud mullu Tartu ülikoolist vallandatud raamatukogujuhi Martin Hallikuga. Halliku kaastöötajad süüdistasid teda seksuaalses ahistamises. Ülikool vallandas Halliku, kuid tegi seda esimese kohtuastme hinnangul ebaseaduslikult ning koos erinevate kompensatsioonidega peab kõrgkool Hallikule välja maksma 90 000 eurot. Ülikool lubas kohtuotsuse kõrgemas astmes edasi kaevata.