Mäe sõnul on tehniline projekt juba valmis ja töö võiks alata. “Kui ei oleks subjektiivseid tegureid, siis täna juba ehitataks.”
Mäe sõnul pani maja haldav Rahvusooper Estonia asja seisma, kuna on valminud kogu maja hõlmav suurprojekt, selles aga ei kajastu rentnikust Eesti Kontserdi vajadustega seotud nägemus.
Estonia teater soovib kontserdisaali peal asuvale kasutult seisvale 800 ruutmeetrile ehitada balleti proovisaali. Mäe sõnul mahuks katusealusele korrusele umbes 500 istekoha ning väikese lavaga saal.
Estonia ooperisaali peal asuva nn. kuppelsaali kogemus on tema sõnul juba tõestanud, et kaks saali ei saaks ühel ajal töös olla, kuna aktiivne liikumine paneb alumise saali laes lühtrid kõlisema.
“Samas ei segaks teineteist üheaegne kontserttegevus,” kinnitas Mäe.
Eesti Kontserdi nägemuse kohaselt saaks 400 ruutmeetrit enda alla võtva garderoobi kasutusele võtta proovisaalina, kus garderoobinagid võiks ajutiselt seina sisse kokku lükata nagu kontserdisaali toolidki.
“Kuigi 15 miljonit krooni võib tunduda liiga väike summa, on selle sisse arvestatud lisaks ka hoone kolme külje fassaadi remont,” ütles Mäe.
Tema sõnul läks suure saali põhjalik uuendamine maksma 5,6 miljonit krooni ning kogu tehnika koos toolidega kaheksa miljonit. “Kui otstarbekalt kasutada, on võimalik pealtnäha vähese rahaga palju rohkem ära teha,” ütles Mäe.
Kogu hoonet hõlmava ning valitsuse hinnangut ootava projekti kohaselt kulub Estonia teatri- ja kontserdimaja täielikuks renoveerimiseks umbes 310 miljonit krooni.
Estonia teatri- ja kontserdimaja tehnilise projekti peaprojekteerija on arhitektuuribüroo Kolde Grupp OÜ ja autor on arhitekt Peep Jänes.
Rekonstrueerimise tehniline projekt on pärast sõjajärgseid taastamis- ja ehitustöid esimene kogu hoonet tervikuna käsitlev ning selle kõiki osasid hõlmav projektdokument.
Tehnilise projekti kohaselt suureneb renoveerimise eelsega võrreldes hoone kubatuur ja netopind peaaegu kolmandiku võrra, vastavalt 99.518 kuupmeetrilt 130.280 kuupmeetrile ja 17.160 ruutmeetrilt 22.040 ruutmeetrile.
Renoveerimise tulemusena paraneb maja logistiline skeem, hoone saab hädavajalikud liftid ja tõstukid ning invapääsud.
Estonia teatri eri osad muutuvad iseseisvalt toimivateks, kuid samas säilib võimalus liita kõik hooneosad näiteks pidulike vastuvõttude või bankettide tarvis.
Renoveerimisprojekt näeb ette ka kõigi insenerisüsteemide uuendamise, kandekonstruktsioonide tugevdamise ning 1930. aastate tasemel lavatehnika nüüdisajastamise.
