Eesti kodanikud toetavad tulevikus Euroopa Komisjoni presidendi otsevalimist

Euroopa Parlamendi tellitud eurobaromeetri uuringu tulemused näitavad, et enamus EL kodanikest hääletaks suurema tõenäosusega Euroopa Parlamendi valimistel, kui poliitilised liidud nimetaksid oma kandidaadi Euroopa Komisjoni presidendi kohale.

Eestis on neid, keda osalemine kaudselt Euroopa Komisjoni presidendi valimises motiveerib, 43 protsenti. 47 protsenti leiab, et neid see argument ei mõjuta.

Esmakordselt valib 2014. aastal Euroopa Parlamendi uus koosseis Euroopa Komisjonile presidendi. 55 protsenti kõigist vastanutest leiab, et nad osaleksid suurema tõenäosusega Euroopa Parlamendi valimistel 22.-25. mail, kui poliitilised liidud esitaksid oma kandidaadi Euroopa Komisjoni presidendi kohale.

70 protsenti EL-is keskmiselt ja 59 protsenti Eesti vastanutest toetaks tulevikus Euroopa Komisjoni presidendi otsevalimisi.

Küsimusele peamistest põhjustest, miks Euroopa Komisjoni presidendi peaksid lähitulevikus Euroopa kodanikud otse valima, tõid Eesti vastajad välja: tugevama sideme Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel, tugevama Euroopa kodanikuks olemise tunde, Euroopa Liidu otsuste suurema õigustatuse tunde ja tugevama demokraatia Euroopa Liidus.

Euroopa identiteedi tugevaim osa on euro

Üha rohkem eurooplasi kirjeldavad oma identiteeti nii rahvuse kui ka Euroopasse kuulumise kaudu. Euroopa identiteedi kõige tugevamad elemendid on ühisraha euro, mida tõi välja 51 protsenti Eesti vastajatest võrrelduna 42 protsendiga ELis keskmiselt.

Demokraatia ja vabadusega seotud väärtused peab identiteedi osaks kolmandik Eesti vastajatest võrrelduna 40 protsendiga ELis keskmiselt ja kultuuri 31 protsenti Eesti vastajatest võrrelduna 26 protsendiga ELis keskmiselt.

55 protsenti Eesti vastajatest ja 50 protsenti ELis keskmiselt peab Euroopa Liitu kuulumist "heaks" ja 35 protsenti suhtub Eesti ELi liikmelisusse neutraalselt. ELis keskmiselt on see 31 protsenti.