Eesti kodanik Iisraelis: meie sõda on teistmoodi

 (139)
Eesti kodanik Iisraelis: meie sõda on teistmoodi
AFP/Scanpix

Iisraelis üle 30 aasta elanud Eesti kodanik Harri Šein nimetab sealset sõjalist konflikti tsiviilsõjaks.
Tegemist ei ole Šeini sõnul täisignoreerimise, aga samas ka mitte täispaanikaga. Kõik näeb tema sõnul välja rahulikum kui varasematel aegadel.

„See on tsiviilsõda,“ rääkis Šein Delfile. „Eestil ei ole sedalaadi kogemust ja seetõttu me räägime üksteisest mööda. Eurooplase ja eestlase arusaamine sõjast on Teine maailmasõda. Meie sõda on teistmoodi.“

Iisrael sai just hiljuti töökorda raudse kupli ehk raketitõrje süsteemi, mis on seni toonud alla umbes 200 kuni 250 Palestiina raketti.  Kuna iga sellise raketi allatoomine maksab 50 000 dollarit, siis lastakse osa rakette ikkagi põllu peale kukkuda, samas kui Tel Avivi lastud raketid on kõik alla toonud.

Pooled ei sõdi nagu tavalises sõjas

Hamas sõdib tema sõnul just nagu Palestiina vabastamise nimel, samal ajal rünnates Iisraeli tsiviilelanikke. „Nad sõdivad nagu sissid ja loobivad rakette ning ei kavatse muid operatsioone korraldada,“ sõnas Šein. „Rakette nad ei loobi sõjaväe pihta, vaid tulistavad linnu selleks, et tekitada paanikat.“

„Palestiinlaste eesmärk ei ole ju vallutada Iisrael või massiliselt tappa, aga tekitada segadust või ebameeldivusi ja seda need rünnakud teevad küll,“ möönis ta.

Seotud lood:

Šeini sõnul on Iisrael pisikene riik ja distantsid pööraselt lühikesed. Ta võrdles, et Põltsamaal elavad inimesed on teise mentaalsuse ja käitumisnormidega kui Tallinnas elavad inimesed.

„Piiriäärsetele elanikele on pommitamine tavaline nähtus, telavivikate jaoks on see üsna uus,“ tõdes ta. Nendelt aladest, mis on vahetult piiri lähedal on inimesed läinud külla oma sugulastele.

„Kohvikud on lahti. Nädalavahetusel isegi peeti jalgpallimänge, osa nendest katkestati lühikeseks ajaks kui sireenid olid,“ selgitas ta. „Paanikat on palju vähem kui oli neli aastat tagasi. Inimesed on rahulikud.“

Ta tõi näiteks, et kui nad sõitsid maanteel autoga ja kostus õhutõrje signaali, siis mõni auto sõitis peatumata edasi, mõne auto juht tuli välja ja seisis auto kõrval, nagu oleks tegemist mälestuspäeva sireeniga ning osad autodes olnud inimesed heitsid kõigi eeskirjade järgi tee äärde pikali.

Pihtasaamisi on vähe olnud. Šein rääkis, et siiani on surma saanud 15 inimest ja see number ei avalda mingit muljet. „Tõsist survet avaldab ainult tuhandetesse ulatuv surnute arv,“ nentis ta. 

Tema sõnul kardab inimene tundmatust. „Tuntud situatsioonides, isegi kui need on ohtlikumad, oskab inimene olla üsna mõistlik ja hindab riski,“ ütles ta ja rääkis endast: „Kui olen üksinda, siis ma vilistan õhurünnaku peale, sest tõenäosus, et inimene saab pihta, on suhteliselt väike, aga keegi võib saada pihta. Kui olen lastelastega, siis otsin koha, kuhu lapsed varju viia.“

Teatud rajoonides koolid siiski ei tööta ja väga vähestes kohtades on tehased kinni pandud. Kuna koolid seisavad, siis tekitab see ahelreaktsiooni, sest osad vanemas jäävad laste pärast koju ja ei saa oma töökohtadele minna, seetõttu jäävad ka mõned teenused osutamata.

Häireid teatakse ametlikult kõigist massiteabe kanalitest. „Diktor loeb ette, kus häire on antud,“ sõnas ta. Eelmistest sõdadest erinevana tõi Šein välja, et välisajakirjandus on absoluutselt vaba. „Nad võivad mina, kuhu tahes ja teha mida tahes,“ kõneles ta. „Ei tea, mis saab siis, kui vägedega sisse minnakse, aga praegu ei ole absoluutselt mingisuguseid piiranguid.“

Mis saab edasi?

Šeini sõnul köidab inimesi see, mis saab edasi. „Kas Iisrael läheb vägedega Gaza sektorisse sisse või ei minda, kas see annab tulemusi või ei anna ja kui kauaks?“ loetles ta küsimusi, millest inimesed räägivad. „Keegi väga ei kibele, sest see tähendab seda, et palju Iisraeli sõdureid saaks surma. Niimoodi õhust on üsna mugav seda sõda pidada.“

„Mis sellest kõigest saab, on palju lahtisem kui kunagi varem, sest maailm on muutunud ja tulemust ei saa ette ennustada,“ ütles Šein. Konflikt on tema sõnul osa liiga suurest mängust.

Talle tundub, et eestlased vaatavad konfliktile Gaza sektoris läbi sõrmede. „See ei ole kohalik konflikt, see ei ole kunagi olnud kohalik konflikt,“ rääkis Šein. „See on uus faas sellele, mis oli neli aastat tagasi, aga vahepeal on toimunud midagi, mida nimetakse araabia kevadeks.“

„Egiptus, kes varem oli vahendaja, on mänginud ennast teise seina,“ kirjeldas Šein muutusi. Ka Türgi, mis oli omal ajal neutraalne riik, on oma positsiooni muutnud. „Kõik, mida Türgi saaks kokku leppida, ei sobi Iisraelile juba sellepärast, et Türgi ei ole vahendaja.“

Lisaks on tema sõnul mängus Venemaa ja Ameerika valimised. „Neid asju on väga palju ja seetõttu ei saa seda lokaalsõjaks kutsuda ja see pilt on laiem. „Meie näeme Hamasi kui vastutavat poolt.“

Ka Iisrael keeldub tema sõnul sõdimast Palestiinaga nagu riik riigiga, sest palestiinlased elavad Iisraeli kaudu saadavast elektrist ja kütusest. Tõelise sõja korral oleks lihtne need tarneahelad läbi lõigata.

Arhitekt Harri Šein emigreerus Iisraeli 1979. aastal. Tänaseni on tal Eesti pass.