Sügisesel kirikukogul vastu võetud deklaratsioonis “Suhtumisest homoseksuaalsesse käitumisse kirikutes ja kirikuteosadusest” esineb kolm väidet: 1) homoseksuaalsust käsitletakse nii vanas kui ka uues testamendis negatiivses valguses; 2) pühakirjatraditsiooni ei saa ümber tõlgendada homoseksuaalset praktikat heakskiitvas valguses; 3) homoseksuaalsus on piibli järgi patt.

“Esimese väitega on ilmselt iga aus piibliuurija nõus,” kirjutab Lahe, lisades samas, et sellest ei tule järeldada nagu peaks olema negatiivne ka meie hoiak homoseksuaalsuse suhtes.

“Teise väitega ei saa enam nõustuda, sest “pühakirjatraditsiooni saab ümber tõlgendada homoseksuaalset praktikat heakskiitvas valguses”,” jätkab Lahe. “Kirikud, kes samasoolisi paare õnnistavad, on seda ju teinud, järelikult saab seda teha.”

Lahe sõnul ei väida tänapäevase Euroopa luterliku teoloogia peavool enam, et kõik, mis on piiblis kirjas, on kõigiks aegadeks siduv jumala sõna, sest ajaloolisest lähenemisest piiblile saab teha sellise järelduse.

Kolmas väide, et homoseksualism on piibli järgi patt, on neist väidetest kõige sisulisem ja teoloogilisem, usub teoloog.“Seisukoht, et piibli väide “homoseksuaalsus on patt” kehtib ka meile tingimatu jumala käsuna, pole seega tänapäevase piiblihermeneutika taustal enam sugugi endastmõistetav, vaid see on küsimus, mille üle võib diskuteerida. Millegipärast ei ole seda diskussiooni aga seni toimunud,” arutleb Lahe. “Samuti ei ole meie teoloogid tegelnud homoseksuaalsusega seotud küsimuste uurimisega. Et see on nii, seda kinnitab tõsiasi, et Eesti Teadusinfo Süsteemis (kuhu on deklareeritud ka kõik meie vaimulike kirjutatud teadusartiklid) ei ole ühtegi homoseksuaalsust puudutavat artiklit, mis pärineks mõne meie teoloogi sulest.”

Teoloogiadoktor Lahe kahtleb väites, et “homoseksuaalsus on patt”.