Eesti kinodes jooksev film näitab Krimmi jõuka Vene kuurortina
Sisult on tegemist lihtsakoelise ja silmnähtavalt suure eelarvega komöödiaga, kus Krimmis kuurortisse abielulahutust tähistama sõitnud meestel samasse hotelli sattunud eksabikaasadega tekkinud konfliktist kasvab välja suurem meeste ja naiste vaheline veesõda.
Esmapilgul süütu film sisaldab aga viiteid poliitilistele sündmustele, mis leidsid aset pärast Krimmi annekteerimist. Näiteks viitab üks tegelastest Krimmis puhkamisele 2014. aastal, see on aastal, mil Venemaa Krimmi annekteeris. Ka on filmis vihje Krimmi-Venemaa vahelise silla ehitamisele, mis on olulisemaid käsilolevaid taristuprojekte Venemaal nii tehnilisest kui sümboolsest vaatenurgast.
Vene Föderatsiooni poliitilist suunda toetava telekanali PBK kasutamist Eesti ametiasutuse kommunikatsioonikanalina kritiseerinud riigikogu liige Kristen Michal on ka selle filmi suhtes kriitiline.
"Idee Krimmist kui omast leiab Kremli ladvikult tuge igal võimalusel. Lahe film koos ettekujutusega, et see on iga tubli vene riigialama unelmate kuurort, küllap sobitub sellesse propagandamustrisse," ütles Michal, kuid rohkem teemat kommenteerida ei soovinud. "Muidu teeme kogemata veel keskpärase filmi kuulsamaks kui ta kunstiline väärtus ongi."
Film jookseb nii Apollo kui Forum Cinemas kinovõrgus ja kummagi esindajad ei leia film näitamises midagi taunimisväärset. "Filmi tegevuspaik Krimmi kuurorti näol on täiesti teisejärguline ning linateoses ei pöörata selle parendamiseks või halvendamiseks mingitki tähelepanu," ütles AS Forum Cinemas programmijuht Tõnis Lõhmus Delfile.
Pehme jõu ehk inglise keeles soft power'i mõistet on kasutatud kirjeldamaks poliitlisist manipulatsiooni, mis tuginevad meelelahutusele või muule esmapilgul poliitikasse mittepuutuvale. Viimasel ajal on infosõjas Venemaaga pehme jõu kasutamise problemaatilisus kõne all olnud nii Eestis kui ka mujal.
