“Midagi pole veel otsustatud,” ütles kaitsejõudude peastaabi pressiohvitser Andres Sang Eesti Päevalehele. “Seni on kõik olnud vaid oletuste tasemel,” lisas ta.

Kaitseminister Sven Mikser on avaldanud arvamust, et Eesti võiks NATO liikmeks saades spetsialiseeruda demineerimisele, miinitõrjele ning õhuseirele.

Ajaleht kirjutas, et õhuseire vallas on Eesti juba soetamas moodsat varustust. Detsembris jõuab USA-st Eestisse 239 miljoni krooni eest ostetud moodne kolmemõõtmeline õhuseire primaarradar FPS-117, mis hakkab tööle veel selle aasta lõpul.

Samasugune, maailma suurima relva- ning radaritootja Lockheed Martini valmistatud radar on kasutusel peaaegu kõigis NATO liikmesriikides.

Peale primaarradari ostab Eesti kaks väiksemat õhuseireradarit, mis koos esimesega annavad täieliku ülevaate Eesti õhuruumis toimuvast. Radarid ühilduvad õhuväel juba olemasoleva, USA valitsuselt kingiks saadud seiretehnikaga, mille on samuti tootnud Lockheed Martin.

Kogu Eesti moodne õhuseiresüsteem liidetakse Läti ja Leedu omaga, nii et Balti riikide õhuruumi saab jälgida terviklikult. Detsembri lõpul tööle hakkav primaarradar on nii võimas, et sellega saab jälgida ka Eesti lähiümbrust.

Õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner on öelnud, et radarite töölepanekuga saab Eesti justkui silmad ning näeb esimest korda pärast taasiseseisvumist, mis meie õhuruumis toimub.

Miinitõrje osas saaks Eesti anda NATO-s oma panuse mereväe kahe miinitraaleri ja kahe miinijahtijaga. Ajaleht kirjutas, et mereväelasi on miinitõrjeks rahvusvaheliste sõjaliste instruktorite käe all aastaid treenitud ja nad on mitmel rahvusvahelisel õppusel tõestanud, et saavad selle tööga hästi hakkama.

Maamiinide demineerimiseks on Eestil elukutselistest sõjaväelastest koosnev pioneeriüksus, mis kuulub skautpataljoni koosseisu.