Eesti keemiadoktor: Navalnõi ellujäämine ei olnud eriteenistuse apsakas, teda taheti sandistada

Novitšoki mürkainete väljatöötamisel osalenud Vene keemikul Vil Mirzajanovil oli õigus, kui ta väitis, et Aleksei Navalnõid ei soovitud mürgiga tappa, vaid sandistada, ütles "Ringvaates" Tallinna Ülikooli keemiadoktor Kalle Truus.

Truus märkis, et Novitšoki tüüpi mürkidest juba umbes üks milligramm on surmav ning kui eriteenistus sooviks selle mürgiga kedagi tappa, siis poleks see eriti keeruline. "Salisburys (Skripalide mürgitamisel – toim.) oli samamoodi – seal oli täpselt doseeritud. Kui nad tahaks tappa inimest, siis suudaks seda väga lihtsalt teha, see ei olnud apsakas," ütles Truus.

Truus selgitas, et Novitšoki tüüpi mürkidele samalaadselt toimib akonitiin, mida leidub Eestiski kasvavas Euroopa mürgiseimas taimes, sinises käokingas. "Ühes grammis taimelehtedes, toorbiomassis on umbes kaks milligrammi akonitiini, mis võib inimese tappa."

Sinise käokinga kohta märkis Truus, et katki muljuda taime ei tasu, sest sellel võivad olla juba tõsised tagajärjed tervisele – juba üks-kaks milligrammi on inimesele surmav.

Miljoneid kordi Novitšokist mürgisem on aga poloonium, millega mürgitati ja mille tagajärjel suri 2006. aastal endine KGB agent Aleksandr Litvinenko. "Seda ainet toodetakse maailmas aastas alla 100 grammi ja ühes kindlas kohas, mis on 400 kilomeetri kaugusel Moskvast, ühes tuumauuringute föderaalkeskuses," rääkis Truus.

Truus märkis, et olemas on ka mürgid, mis organismi jälgi ei jäta. "Kui Vene eriteenistus tahaks seda saavutada, leiaks nad need mürgid väga kergesti, mis peale surma kiiresti lagunevad," lausus ta.