Eesti keelt europarlamendis otse ei tõlgita

Eesti saadikud europarlamendis hakkavad kuulma kõrvaklappides näiteks oma Kreeka kolleegi kõne tõlget inglise keele vahendusel, mis tähendab suuremat eksimisvõimalust.

Kui Euroopa Liit 1. mail 2004 laieneb, on ühenduses kokku 20 töökeelt — see tähendaks otsetõlgete korral kuni 380 erinevate kombinatsiooni, kirjutas Postimees.

Et tõlkimisprobleemiga toime tulla, kavatseb Euroopa Parlament kasutada seniste otsetõlgete asemel releetõlget ehk tõlget ühest keelest teise kolmanda vahendusel. See viiks kombinatsioonide arvu 128-ni.

Praktikas tähendab releetõlge seda, et näiteks kreeka keelest tulevad eesti keelde tõlked inglise keele vahendusel, mitte otse, ja vastupidi.

Eesti vaatleja Euroopa Parlamendis, endine välisminister Toomas Hendrik Ilves ütles, et seni on vaatlejad rääkinud olemasolevates EL-i keeltes.

Inglise, saksa ja hispaania keelt valdav Ilves pidas samas tõenäoliseks, et parlamendi töö pikeneb, kui tuleb hakata tõlkima läbi kolmanda keele. Ta pidas siiski vajalikuks, et võimalusel jälgiksid tulevased Eesti saadikud olulisi vestlusi ja arutelusid originaalkeeltes.

Samas ütles Ilves, et saadikutel peab olema ikkagi võimalus saada informatsiooni oma emakeeles, ent taktikalistel kaalutlustel oleks mõnikord parem võõrkeelte oskus.

Uudisteagentuur Reuters meenutab, et põhjus, miks europarlament pole läinud ÜRO teed, kes on valinud välja vaid mõne töökeele, on põhimõte, et igaüks võib parlamenti pääseda.

“Ainus kvalifikatsioon, et siia saada, on olla valitud,” ütles Reutersile parlamendi tõlketeenistust ette valmistava rühma juht Patrick Twidle. “Parlament on alati viimane säärase mitmekeelsuse kants.”

Mõni on avaldanud kartust, nagu suurendaks releetõlgete kasutamine võimalike vigade hulka tõlkimisel. Ilveski mainis seda, lisades, et praktikas on sellised probleemid küll eos lahendatud.

Releetõlke puhul on võimalus vigadeks suurem kui otsese sünkroontõlke puhul, tõdes ka Tartu Ülikooli inglise keele lektor ja konverentsitõlke spetsialist Liina Soobik.

“Kui üks tõlk saab midagi valesti aru, siis see võimendub. Oleme ka ise väljaõppe käigus releetõlget proovinud ja ikka juhtub, et keegi kaotab näiteks mõne numbri,” nentis Soobik. Releetõlke puhul valitseb alati oht, et tekib laste telefonimängu sarnane infomoondumine.

“Muidugi, kui tõlgid on väga head, siis ei tohiks seda juhtuda,” ütles Soobik. Tema sõnul on Eesti konverentsidel kaks tõlki, Euroopas aga kolm. Sel ajal, kui üks tõlgib, on teine tal abiks ning kolmas puhkab.