Eesti keele oskus venelast ei aita

Sotsioloogide korraldatud uuringutest selgus, et hea riigikeele oskus ei hõlbusta venelaste integreerumist Eesti ühiskonda ega aita neid töö leidmisel.

Uuringu korraldanud sotsioloog Ellu Saar kinnitas, et viimastel aastatel poliitikute poolt öeldu, et eesti keele oskus aitab mitte-eestlastel integreeruda Eesti ühiskonda, ei pea paika.

Eurokomisjoni direktiivide järgi peavad riigikeelt vabalt valdavad mitte-eestlased omama tööturul eestlastega võrdseid võimalusi, kirjutab tänane Molodjož Estonii.

“Me siis otsustasime järele vaadata, kuidas ikkagi mõjutab eesti keele oskus mitte-eestlase võimalusi. Mõõdupuuks võtsime sellise näitaja nagu töötuks jäämise risk,” rääkis Saar. Tema hindas töö kaotamise riske võrdseteks ainult keskeriharidusega eestlastel ja eesti keelt kõnelevatel venelastel.

Keskharidusega eesti keeles vabalt rääkivate ja kirjutavate mitte-eestlaste risk kaotada töö on kaks korda kõrgem kui sama haridustasemega eestlastel. Kõrgharidusega spetsialistidel on see vahe koguni neljakordne.

“Eriti drastiline olukord on aga Tallinna noorte seas,” ütles Saar ja tõi näitena uuringutest selgunud faktid: keskharidusega noortest eestlastest võib töö kaotada 14 protsenti, riigikeelt vabalt valdavate mitte-eestlaste seas on neid 33 protsenti. Kõrgharidusega noorte erinevused on veelgi suuremad, vastavalt 2 ja 32 protsenti.

Tallinna tööturul on väga suur konkurents ning eesti keele oskus ei võrdsusta sama haridustaseme ja kogemustega eestlaste ja mitte-eestlaste võimalusi, ütles Saar ning lisas, et seda kinnitavad ka teised faktid. Töökohtadel, kus ei ole nõutud kõrgharidus, on hõivatud 10 protsenti ülikooli diplomiga eestlastest ja 22 protsenti (Tallinnas 23 protsenti) mitteeestlastest.