Eesti keele õppijate toetusprojekt sai otsa
Projekti põhimõte on lihtne: õppijatele, kes sooritavad riikliku eesti keele tasemeeksami, makstakse tagasi 50 protsenti keele õppimiseks kulutatud rahast. Selline toetus eeldab tulemust ning on inimesekeskne: õppija valib ise keelefirma, oma eesmärgile vastava kursuse, endale sobiva koha ja aja. Raha läheb konkreetse inimese kindlate kulude katteks.
Tagasimakse saajatest kõige suurema osa (44 protsenti) moodustavad määramata kodakondsusega isikud, 41 protsenti omavad Eesti passi ja 10 protsenti on Vene kodakondsus. Kokku on eesti keele eksami sooritajatena esindatud 15 riigi kodanikud. Keeleõppijatest 25 protsenti on mehed ja 75 protsenti naised.
2004. ja 2005. aastal on õppijad kursustel käinud 80 erinevas keelefirmas. Enim tagasimakse saajaid on õppinud Akubens Koolituses (362), Edukool Grupis (338), Tiia Võhma Keeltekoolis (235), Eesti Keele Suhtlemiskoolis (227) ja Verallas (192).
Sel sügisel küsitleti neid, kel kursused läbitud, riiklik eksam tehtud ja kompensatsioon käes. 122 vastaja tagasiside põhjal võib väita, et eesti keelt õpitakse peamiselt eesmärgiga omandada kodakondsus (59 protsenti) või saada parem/ säilitada olemasolev töökoht (39 protsenti).
Osaletud keelekursustega jäid täiesti rahule 59 protsenti. Eksamil peeti raskeimaks kuulamist (47 protsenti) ja suulist osa (34 protsenti). Põhjustena toodi esile nii enda vähene suhtluskeele praktika kui helilindi halb kvaliteet. Rohketes ettepanekutes projekti korraldajatele domineeris soov, et keelekursused oleksid 100 protsenti tasuta. Teisena sooviti, et tähelepanu pöörataks kõnekeele õpetamisele.
Uuel aastal hüvitab riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus (REKK) kodakondsuse taotlejatele eesti keele kursuste eest tasutud õppemaksu 100 protsenti. See toetus on mõeldud neile, kes sooritavad nii eesti keele tasemeeksami kui ka Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami.
