"Venemaa saatkonna hinnangul on Venemaa õppepurjeka Sedovi sisenemise keelamine Eesti territoriaalvetesse Eesti võimude poolt vaenulik tegu, eriti arvestades lähenevat kohtumist Venemaa ja Eesti presidentide vahel Moskvas," seisab saatkonna avalduses.

"Paljud Tallinna elanikud mäletavad mullust Venemaa purjekate Sedovi ja Miri külastust Tallinna sadamasse, mis oli Tallinna inimestele, kes käisid laevade pardal ekskursioonil, tõeline pidupäev," jätkub avaldus.

"Värskenduskuuri läbinud ning oma esialgse väljanägemise tagasi saanud Sedovi saabumist oodati Tallinnas kannatamatult ka sel korral. Pole raske kujutada ette tohutut pettumust, mida kohalikud sissesõidukeelust kuuldes kogevad," lõpeb teade.

Välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova edastas, et tõepoolest ministeerium ei rahuldanud Sedovi laevataotlust.

Välisriigi riiklik laev vajab Eesti territoriaalvetesse, sisemerre ning sadamasse saabumiseks luba. Loataotluse peab esitama vähemalt viis päeva enne kavandatud sisenemist territoriaalvetesse.

Sedov asus kolmapäeva õhtul Lõuna-Rootsi lähedal rannikul. Online logist nähtub, et viimati oli laev sadamas Kaliningradis Baltiiski sadamas. Järgmine sihtpunkt on laeval Gdansk Poolas.

Märtsis ilmunud välisluureameti raportis käsitleti põhjalikult ka Vene tsiviiluurimislaevu, mis osalevad luuretegevuses. Nende laevade (näiteks Sedovi ja Miri) tegevus on EL-i ja NATO julgeolekuteenistuse tähelepanu all olnud pikalt.

Raport edastab:

Kui varem äratasid tähelepanu uurimislaevad, siis nüüd on vaatluse all järjest rohkem Vene firmadele kuuluvaid ja Venemaa lipu all seilavaid harilikke tsiviillaevu.

Venemaa tsiviillaevade kummalist käitumist iseloomustab see, et need üritavad siseneda teiste riikide mereväeõppuste piirkonda või eri ettekäänetel siseneda laevaliikluseks suletud piirkonda nagu näiteks uue sõjatehnika katsetusalad, mereväebaaside naabrus ja teised sellised kohad.

Samuti üritatakse siseneda strateegilistel põhjustel huvipakkuvaisse, kuid laevaliikluseks mitte kasutatavaisse piirkondadesse. Järjest sagedasemad on katsed siseneda ilma loata teiste riikide territoriaalvetesse ettekäändega leida tormivarju või parandada tehnilisi rikkeid. Selline käitumine eristub selgelt teistest harilikest tsiviillaevadest.

Tavaliselt hoiduvad Vene uurimislaevade töötajad kontaktidest vastuvõtjariigi teadlastega. Vene tsiviillaevandus ja selle tegevus kätkeb potentsiaalset julgeolekuohtu.

NSV Liidu ajast pärit anakronismina on kõik Venemaa riigiasutustele ja ettevõtetele kuuluvad ning Venemaa lipu all sõitvad laevad arvel mobilisatsioonireservina; õppustel harjutatakse nende ümberseadistamist sõjalaevastiku abilaevadeks.

Veel enam, Venemaa riigiasutustele ja ettevõtetele kuuluvate ning Venemaa lipu all sõitvate laevade meeskondadele on siiani kohustuslik lahinguväljaõpe. Laevade omanikud ja meeskonnad peavad olema igal ajal valmis täitma riiklikke ülesandeid, sõltumata geograafilisest asukohast. Süsteemi toimimise ja koordinatsiooni eest vastutab Venemaa Sõjalaevastik.

Uus ja arenev suund on Vene tsiviillaevade kasutamine mõjutustegevuseks. Praegu „on moes“ rakendada selleks Venemaa riigi- ja õppeasutuste suuri purjelaevu, mis osalevad mereretkedel, regattidel ja festivalidel üle maailma. Retkedega kaasnevad poliitilised üritused kohapealsele vene kogukonnale, propagandaetendused Vene ajaloo valitud episoodidest ning Vene Õigeusu Kiriku misjonitöö, milleks kasutatakse vabaõhujumalateenistusi, imettegevaid ikoone ja pühakute säilmeid.

Erilist tähelepanu pööratakse laevu külastavatele poliitikutele, kohalike omavalitsuste ja äritegelastele. Hea näide on Tallinna merepäevade sage külaline – Peterburis paikneva Makarovi-nimelise Riikliku Mere- ja Jõelaevastiku Ülikooli õppepurjekas Mir, mille pardal paikneb Vene kaasmaalasteorganisatsiooni – fondi Russki Mir statsionaarne Merel Paiknev Vene Keskus (Morskoi Russki tsentr).

Seega on Venemaa tsiviillaevastik riiklike struktuuride omalaadne käepikendus. Seda võib vajalikul hetkel kasutada informatsiooni kogumiseks, sõjalistel eesmärkidel või varjatud operatsioonide korraldamiseks.

117,5-meetrine purjelaev STV Sedov on neljamastiline parklaev, täna üks maailma suurematest purjeõppelaevadest. Ta on 1921. aastal Saksamaal ehitatud kaubalaevaks, laeva esialgne nimi oli Magdelene Vinnen II, seejärel Kommodore Johnsen. II maailmasõja järel läks laev reparatsioonina Nõukogude Liidule ning sai uue nime vene polaaruurija Georgi Sedovi järgi. Täna on Sedov purjeõppelaev, mille pardal treenivad kadetid Murmanski, Peterburi ja Arhangelski mereakadeemiatest.