Eesti keel on väljasuremisohus

Hirvepargis eesti keele säilimisele pühendatud kõnekoosolekul esinejad väljendasid pühapäeval muret eesti keele tuleviku pärast Euroopa Liiduga ühinemise ning tehnoloogilise arengu tingimustes.

Koosolekul väidelnud keeleteadlased ja riigikogulased tõdesid, et riik peab kiiresti ja jõuliselt eesti keele tulevikku investeerima, samuti tuleb eesti keele kaitsmiseks muuta ja täpsustada keeleseadust ning mitut teist seadust.

Kõige pakilisem on nende hinnangul eesti keele arvutitehnoloogilise toetuse väljatöötamine ja kasutuselevõtt, teatas kultuuriseltsi Hirvepark esindaja BNS-ile.

Keeleteadlased Krista Kerge, Mart Rannut ja professor Martin Ehala hoiatasid Eesti avalikkust ja poliitikuid liiga kergemeelse ja muretu suhtumise pärast eesti keele tulevikku.

Nad tõdesid, et eesti keel vajab 21. sajandi kultuurkeelena püsimiseks väga kiiret ja tõhusat tehnoloogilist tuge ning massilist tõlkide ettevalmistamist Euroopa Liiduga ühinemise korral.

Keeleteadlaste hinnangul peaksid eestikeelsed arvutiprogrammid avalikus sektoris kohustuslikuks saama. Nad nentisid ka, et eesti keel vajab automaatseid tõlkeprogramme ja eesti teadlased peaksid oma võõrkeeltes ilmunud või kirjutatud teadustööd kohustuslikus korras kokku võtma ka emakeeles.

“Igaüks meist peaks teadlikult väärtustama emakeelt kui kõige suuremat rahvuslikku varandust ja pärandust,” vahendas kultuuriseltsi esindaja keeleteadlaste arvamust.