“Ei kinnita ega lükka ümber,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko võimalike relvastuskõneluste kohta Eesti Päevalehele.

Mikko lisas, et Eestil on vaja kahureid ja tankitõrjerelvi, kuid see, kellega relvade ostmiseks läbirääkimised käivad, on saladus. “Oleme oma kõnelustepartneriga kokku leppinud, et läbirääkimiste käigu kohta infot ei anta,” märkis ta.

Seega pole ka täpselt teada, milliseid relvi Eesti osta soovib. Kinnitamata andmetel tahab Eesti osta 155-millimeetriseid haubitsaid.

Mikko sõnul jõutakse relvastuse ostmises kokkuleppele tõenäoliselt selle aasta lõpuks. “Järgmise aasta veebruaris Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil on uus tehnika näha,” lisas ta.

Mikko ei soovinud avalikustada ka kavandatava relvatehingu maksumust. “Raha selleks on eelarves olemas,” kinnitas pressiesindaja.

Eesti Päevaleht kirjutas, et väidetavalt võib relvade ostuks kuluda kuni pool miljardit krooni.

Mikko lisas, et kindlasti ei kujune uus relvatehing sama keeruliseks, kui kümne aasta tagune relvaost Iisraelist. Toona ostis Eesti relvi 50 miljoni dollari eest.

Praegu on Eesti ainsad raskerelvad Soomest kingituseks saadud 105-millimeetrised haubitsad, mis on eelkõige mõeldud suurtükiväelaste väljaõpetamiseks.