Eesti kasutas euroraha sama hästi kui Bulgaaria

Rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorfirma KPMG avaldas hiljuti mõnel oma Kesk- ja Ida-Euroopa veebiküljel põneva uurimistöö, kus on reastatud Euroopa Liidu uued liikmesriigid 2007.-2013. aasta EL-i eelarveperioodi eurovahendite kasutamise kahe esimese aasta tulemuste põhjal.

KPMG ekspertide hinnangul järgi saavutasid kümne alates 2004. aastast euroliiduga ühinenud riigi võrdluses kõige silmapaistvamaid tulemusi Ungari, Tšehhi ja Sloveenia. Sama uuringu järgi platseerus Eesti keskmiseid tulemusi saavutanud uute liikmesriikide gruppi koos Bulgaaria, Läti ja Slovakkiaga.

Uuringu Eesti osas märgitakse positiivselt teadus- ja arendustegevuseks mõeldud toetuste kiiret kasutama hakkamist. Kogu regiooni kohta tehtud järeldustest paistab siiski silma, et pigem on raha suudetud kasutada infrastruiktuuri ehitamiseks kui teadus- ja arendustegevuseks, mille tähtsust on rõhutanud Euroopa Komisjon.

Euroraha rakendamist on analüüsi järgi Eesti takistanud seadusandlikud viivitused, vajalike struktuuride arendamine ja ametnike väljaõpe. „Vähendama peaks ka bürokraatia taset toetuste taotlemisel, üks projektitaotlus oli 4000 lehekülge pikk!" tuuakse seal küll autorita näide siinsete ametkondade põhjalikkusest.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Online'is