"Kreeka on Eestile lisaks varasematele toimikutele esitanud veel 12 inimese toimikud. Need inimesed on pärit Süüriast, Iraagist ja Jeemenist. Nende seas on kolm perekonda ja üks üksik mees," rääkis Delfile siseministeeriumi pressinõunik Merje Klopets.

Klopetsi kinnitusel on ministeerium koostöö Kreekaga hästi sisse seadnud ja Kreeka esitab regulaarselt Eestile ümberpaigutatavate inimeste toimikuid. Kui Itaaliaga on olnud probleem, et toimikutes pole olnud küllaldaselt infot, siis Kreekast esitatud toimikud on olnud piisavate andmetega: seal on muu hulgas kajastatud inimese nimi, foto, sõrmejäljed ja kaitse taotlemise põhjus.

"Varasemast on meil töös seitsme inimese ümberpaigutamise taotlused: üks viieliikmeline Iraagi perekond, üks mees Süüriast ja üks mees Jeemenist," lisas Klopets.

Itaalia esitas Eestile kaheksa eritrealase toimikud, mille pinnalt ei olnud võimalik öelda, kas inimesed vajavad selgelt kaitset ega ole ohuks julgeolekule ja avalikule korrale. Uusi toimikuid pole riik esitanud, nii et Itaaliast saadetud toimikuid praegu menetluses pole.

Eesti on põgenike ümberpaigutamise tegevuskava ja eelarve koostamisel arvestanud umbes 550 kaitset vajava inimese vastuvõtmisega kahe aasta jooksul. Eelistatakse perekondi, orbe, üksikvanemaid koos lastega – neid, kes kohaneksid paremini.