Eesti juhib järgmisel aastal nii Balti riikide ja Põhjamaade kui Lääneremaade nõukogu koostööd
Välisminister Urmas Paet võttis täna Riias üle Eesti eesistumise Balti ministrite nõukogus. Järgmisel aastal juhib Eesti ka Läänemeremaade nõukogu ning Põhjamaade ja Balti riikide koostööd.
Eesti on oma Balti eesistumisaasta prioriteetideks seadnud infotehnoloogiaalase koostöö, regionaalse energiaturu edasiarendamise, transpordi infrastruktuuri parandamise ning Läänemere regiooni erinevate koostöövormide tõhusama sidumise.
Paeti sõnul võiks Balti riikide infotehnoloogiaalase koostöö teravik olla pööratud digiallkirjade piiriülesele kasutuselevõtule. "Digiallkiri on kasutusel juba kõikides Balti riikides. Edasi peame töötama selles suunas, et see võimalus ka piiriüleselt kasutusele võtta. Euroopas on täna olemas palju häid riigitaseme IT-lahendusi. Nende levikut ning koostööd aga takistavad Euroopa riikide vahel püsivad piirangud," rääkis välisminister.
Paet rõhutas oma sõnavõtus ka digitaalse ühtse turu olulisust majanduskasvu edendamisel ning vajadust leppida kokku sujuva piiriülese andmevahetuse kindlustamise korraldamises. "Põhjala ja Balti riigid saavad olla digitaalse ühisturu loomise osas paindlikud ja nutikad suunanäitajad Euroopa Liidus. EL-i majandusele tooks suurt kasu piiriülese turvalise elektroonilise identifitseerimise ja digiallkirjade reaalne kasutuselevõtt," ütles Paet. Ta lisas, et seetõttu on oluline Euroopa liidu digiallkirja ja digitaalsete usaldusteenuste määruse kiire menetlemine ning kokkuleppele jõudmine.
Energiaturu probleemid
Samuti vajab Paeti sõnul edasiarendamist regionaalne energiaturg. "Oluline on jätkata tööd Balti elektriturgude täieliku avamisega, mis loob võrdsed tingimused tarbijatele ja tootjatele," sõnas välisminister. "Elektriturul tuleb tegutseda elektrihindade stabiliseerimise ja turutõrgete vähendamise nimel. Peame tähtsaks jätkata meetmete leidmist kolmandatest riikidest imporditud elektri hinna tasakaalustamiseks ja võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks Balti elektriturul," lisas Paet. Väga tervitatav oli tema hinnangul Läti liitumine Nord Pool Spoti elektribörsiga.
Välisminister märkis veel, et samuti on vaja tähelepanu pöörata regiooni gaasituru regulatsioonide harmoniseerimisele, eesmärgiga luua ühistel põhimõtetel töötav gaasiturg.
Veel kõneles Paet Balti riikide transporditaristu arendamisest. "Tänapäevane raudteetaristu Euroopa suunal avaks Balti riikides senisega võrreldes rohkelt uusi võimalusi nii ettevõtlusele kui kodanike igapäevasele liikumisele. Uue kuni 240 km/h kiirust võimaldava 1435 mm rööpmelaiusega Rail Balticu projekti arendamine on Eesti eesistumise üks peamisi eesmärke järgmisel aastal," lisas ta.
Välisministri sõnul on 2014. aasta kujunemas Eesti jaoks eriliseks. "Juhime samaaegselt nii Balti, Põhja-Balti kui ka Läänemeremaade Nõukogu raames tehtavat koostööd. Seetõttu nimetame järgmist aastat Läänemere aastaks," märkis Paet. Lisaks juhib Eesti alates 2014. aasta teisest poolest ka Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni ja Läänemeremaade planeeringualast koostööd ning Eesti-Soome-Venemaa kolmepoolne keskkonnaalane ühistegevus keskendub Soome lahele.
