Eesti juba on sisserändemaa: Eestisse on tulnud üle tuhande inimese eksootilistest riikidest, Venemaast rääkimata

Euroopa Komisjoni soov, et ka Eesti osaleks Lõuna-Euroopasse saabuvate varjupaigataotlejate vastuvõtus on sisserände temaatika tõstnud Eestis teravalt päevakorda. Vähem on räägitud aga sellest, et lisaks väljarändele on aastate jooksul Eestisse kolinud ka suurel hulgal sisserändajaid ja kõik neist pole tagasipöörduvad kalevipojad.

Statistikaameti andmetel on aastatel 2000-2014 Aasia, Aafrika, Kesk- või Lõuna-Ameerika riikidest Eestisse elama tulnud 1456 inimest. Samal ajal on nendesse riikidesse lahkunud vaid 181 inimest.

Ülaltoodud numbrid puudutavad vaid neid inimesi, kes pole Eesti kodanikud. Seega on Eestisse 14 aasta jooksul kolinud poolteist tuhat võõrriigi kodanikku eksootilistest riikidest. Nendesse riikidesse väljarände 181 mittekodaniku sees on siis mingi hulk tagasirändajaid ja ka Eestist pärit mittekodanikud.

Eksootiliste riikide sisserände ja väljarände saldo 1275 ei tähenda statistikaameti sõnul seda, et need 1275 inimest elavad siiamaani Eestis. Nad võivad olla teistesse Euroopa riikidesse edasi rännanud või saanud näiteks uue kodakondsuse.

Pagulased lähevad sisserändajate arvestusse alles peale Eestis varjupaiga saamist. Selle nädala kolmapäevase seisuga oli Eesti andnud varjupaiga täpselt 108 varjupaigataotlejatele. Ülejäänute taotluseid kas menetletakse või on need juba tagasi lükatud ja inimesed välja saadetud.

Suur sisseränne Venemaalt

Veel rohkem sisserännet Eestisse on toimunud meile lähematest Euroopa Liidu ja endise Nõukogude Liidu riikidest. Juba kümmekond aastat on Eesti rändesaldo Venemaaga positiivne ehk Venemaalt kolib Eestisse rohkem inimesi kui Eestist sinna kolib.

Viimastel aastatel on Venemaalt Eestisse kolinud inimeste hulk kõikunud igal aastal umbes tuhande inimese juures, sellal kui väljaränne Venemaale on püsinud paarisaja ringis. Eestisse kolib seega 4-5 korda rohkem Venemaa elanikke kui vastupidi.

Sama trend on väga selge ka Ukraina suunal, kust Eestisse kolijaid oli viimastel aastatel 6-8 korda enam kui siit lahjujaid. Rekordaasta oli 2014, kui Eestisse kolid 428 Ukraina elanikku, vastupidi liikus aga vaid 26 inimest.

Valgevene puhul on numbrid väiksemad, aga ikkagi näeme igal aastal oluliselt suuremat sisserännet kui väljarännet.

Eestisse on igal aastal toimunud sisserännet ka Euroopa Liidu liikmesriikidest ja mujaltki. Seoses sellega loendati 2011. aasta rahvaloendusel Eestis näiteks 107 hollandlast, 270 inglast, 230 itaallast, 148 kreeklast, 380 rootslast, 1544 sakslast, 7 589 soomlast (ilma ingerisoomlasteta), 245 ameeriklast ja 80 beduiini.