Seetõttu jääb Eesti taotlejatel ELi Phare väikeprojektide fondist saamata kokku miljon eurot ehk 15,6 miljonit krooni, teatas ETAle Raepress.

Tallinna puudutavad koostööprojektid jäävad rahastamata ja toetuseta ligi 190.000 euro ehk ligi kolme miljoni krooni ulatuses. Näiteks jääb Tallinna ettevõtlusameti taotletud projekt “Innoclus” ehk innovatiivne võrkkoostöö arenguprojekt ilma 764.400 kroonist.

Ettevõtlusameti arenguprojektide koordinaatori Ingrid Hindriksoni sõnul plaaniti partneritega läbi viia tööstussektori ettevõtetes uuring, mis keskenduks ettevõtete tehnoloogiliste võimaluste kaardistamisele ja koostöösidemete analüüsile. “Hetkel on edasine tegevus lahtine ja oleme nördinud, sest eeltööd on kestnud kaua ja mitmed eksperdid juba tööd projekti heaks panustanud,” nentis Hindrikson.

Ka sihtasutuse TTÜ Innovatsioonikeskuse juht Raivo Tamkivi ei tea nüüd, mis saab taotlusvooru edukalt läbinud ja tööd alustanud infotehnoloogia koostöövõrgustiku projektist Eesti ja Lõuna- Soome vahel, mis jäi ilma 733.200 kroonist. Üheaastase projekti raames plaaniti läbi viia koolitusi alustavatele ettevõtjatele ning käivitada stardifirmade-vahelisi koostööprojekte.

“Esimene suurem rahvusvaheline üritus toimub tegevuskava kohaselt jaanuari lõpus Helsingis — selle pingutame omavahenditest ehk kuidagi välja, kuid kõik edasine on küsimärgi all, kuna puuduvad finantsvahendid,” tõdes Tamkivi, “rääkimata piinlikkustundest koostööpartneritega suhtlemisel.”

Juba nõudis Isamaaliidu juhatus siseminister Ain Seppikult selgitust, miks ministeerium ei suutnud korraldada 18 regionaalpoliitiliselt ja riikidevahelise koostöö seisukohalt olulise kavandi hindamist, mistõttu jäigi Eesti ilma 15,6 miljonist kroonist. Samuti soovib Isamaaliit teada, kuidas ministeerium tagab kõigi nende 18 kavandi rahastamise ja elluviimise ning kuidas taastatakse Eesti kahjustatud maine ja suutlikkus Euroopa Liidu raha kasutada.