Eesti jahimeeste seltsile ei meeldi võõrad jahikorraldajad

 (21)
Eesti jahimeeste seltsile ei meeldi võõrad jahikorraldajad
Jaak MaeFoto: Tiit Blaat

Itaallasest turismiettevõtja võit Abruka jahiala jahipidamisõiguse enampakkumisel ajas marru Eesti jahimeeste seltsi, kelle arvates peaks jahindus arenema Eestis kogukonnapõhiselt.

Eesti jahimeeste selts (EJS) osutab oma pressiteates enampakkumise võitja äriplaanile hakata Abruka saarele jahile tooma suurtes kogustes itaallasi ning möönab, et jahimeeste seltsi hinnangul tuleb jahiturismi korraldada koostöös kohaliku kogukonnaga ja kestlikult, kirjutab Saarte Hääl.

“Oksjonil kättevõidetud aastane kasutusõigus ei soodusta mitte kuidagi toimepidevat ehk jätkusuutlikku loodusressursside kasutamist,” öeldakse EJS-i pressiteates, kus viidatakse, et jahimeeste seltsi väljakuulutatud jahikultuuri ja -eetika aastal on rahvuslik jahindus ja sellega seonduv erilise luubi all.

Kuressaare jahipiirkonna Abruka jahiala jahilubade enampakkumise läbiviimisega tegelenud RMK jahindusosakonna peaspetsialist Kalev Männiste ütles, et RMK ei kommenteeri Eesti jahimeeste seltsi pressiavaldusi.

“EJS peaks välismaalastega sõlmitud jahitunnistuste väljastajana paremini teadma, et RMK ei korralda jahipidamist, vaid müüb ainult tulenevalt seadusest võimalust jahti pidada,” lausus Männiste, kelle sõnul võimaldavad Abruka jahialal kehtivad piirangud pidada seal ühel päeval jahti umbes 20 jahimehel.

Männiste tuletas ka meelde, et Eesti kuulub Euroopa Liidu õigus- ja majandusruumi, kus ei maksa vahet teha itaallasel, eestlasel või inglasel.

“Teine küsimus on see, et kus peaksid siis jahil käima linnades elavad inimesed. Kas Tallinna inimesed ei saagi jahil käia või peavad nad jahil käima Kadrioru pargis?” küsis Männiste.