Täna avaldas rahvusvaheline korruptsioonivastane organisatsioon Transparency International 2018. aasta korruptsioonitaju indeksi (CPI) tulemused. Eesti paigutub 73 punktiga koos Iirimaa ja Jaapaniga 18. kohale, tõustes järjestuses kolme koha võrra, teatas korruptsioonivaba Eesti.
Indeksit mõõdetakse 100 punkti skaalal, kus 0 tähendab, et korruptsiooni on rohkelt, ning 100, et korruptsiooni esineb vähe. Esikohtadel paiknevad Taani 88 punktiga, Uus-Meremaa 87 punktiga ning kolmandal kohal Soome, Singapur, Rootsi ja Šveits 85 punktiga.
Võrreldes 2017. aastaga on Eesti korruptsioonitaju indeksi järgi 100 punkti skaalal paranenud 2 punkti võrra, saades lõpptulemuseks 73. Samuti on positiivne, et Eesti on maailmas 20 riigi seas, kelle punktisumma on 2012. aastast statistiliselt märkimisväärselt paranenud.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul aitasid 2018. aasta indeksi paranemisele kaasa 2017. aastal kohtusse jõudnud poliitilise korruptsiooni juhtumid, mis näitasid õiguskaitsesüsteemi sõltumatust poliitilisest võimust. Positiivset mõju avaldas ka kohaliku taseme institutsioonide võimekus haldusreformi ja kohalike valimiste järel.
„Indeksi alusanalüüsides on aga välja toodud, et laiaulatuslikke reforme korruptsiooni vähendamiseks pole Eestis ellu viidud, mistõttu on meie punktitulemus viimase paar aasta jooksul samale tasemele jäänud,“ ütles Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Erkka Jaakkola.
„Praeguseks näemegi, et indeksis ära märgitud poliitilise korruptsiooni juhtumid on nüüdseks ühel või teisel põhjusel lõpliku lahenduseta jäänud,“ nentis Jaakkola.
Väärib mainimist, et korruptsioonitaju indeks ei hõlma erasektorit ega musta raha liikumist, mistõttu terve eelmise aasta jooksul maailma raputanud Danske Banki juhtum indeksis kajastust ei leia.
Edaspidise osas leiab Korruptsioonivaba Eesti, et avaliku sektori korruptsiooni vähendamiseks on vaja reforme, mis suurendavad otsuste tegemise ja seadusloome läbipaistvust, hoiavad erahuvid avalikust võimust lahus ning aitavad kaasa sotsiaalse kontrolli edendamisele. Ühing peab silmas muudatusi, nagu kindlate lobireeglite sätestamine, nn pöördukse efekti reguleerimine ning vilepuhujate laiem kaitse.
Üldiselt ei näita korruptsioonitaju indeks maailmas palju head: 180 riigist said kaks kolmandikku alla 50 punkti. Keskmine tulemus on sel aastal vaid 43 punkti. Esimest korda on esikahekümne seast välja jäänud USA ning halvenenud on seis nõrgenenud demokraatiaga riikides nagu Ungari ja Türgi.
Kuigi see indeksis ei kajastu, on ka kõige paremate tulemustega riike tabanud rahapesusüüdistused rahvusvahelise Aserbaidžaani rahapesujuhtumi näol või pole seni karmimat regulatsiooni leidnud lobitöö ega poliitiline rahastamine. Seega ei tähenda hea tulemus kindlasti seda, et riik endale korruptsiooni- ja pettuseriskide ennetamisega vähem tegelemist saaks lubada.
Korruptsioonitaju indeksi seoseid uurides on selge, et riikides, kus on vähem korruptsiooni, kaitstakse sotsiaal- ja poliitilisi õigusi ning valitseb tugev demokraatia. Halvema tulemusega riikidel on keeruline nõiaringist väljuda, sest korruptsioon õõnestab inimõigusi ning samas on nõrgas demokraatias rohkem võimalusi korruptsioonist kasu lõigata.
Korruptsioonitajumise indeks on kuni 13 iseseisva uuringu ja ekspertrühma hinnangute koondtulemus. Korruptsioonitajumise indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitikas, tajutuna välisekspertide ja äriringkondade poolt.
Vaata kõiki tulemusi siit: http://anticorru.pt/18cpi
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
