Eesti ja Valgevene sõlmisid Valgevenesse sisenemist ja riigis viibimist lihtsustava kokkulepe

 (15)
Valgevene kultuuripäevade pidulik avamine. Valgevene Vabariigi ajutine asjur Eesti Vabariigis hr Vadim Lazerko vastuvõtt Estonia Valges saalis.
Foto: Priit Simson

20. aprillil toimusid Minskis Eesti ja Valgevene välisministeeriumite vahelised majanduspoliitilised konsultatsioonid. Eesti delegatsiooni juhtis välisministeeriumi välismajandus- ja arengukoostöö küsimuste asekantsler Väino Reinart. Valgevene delegatsiooni eesotsas oli esimene asevälisminister Aleksandr Mihnevitš, teatas välisministeerium.

Konsultatsioonide peateemaks olid Eesti ja Valgevene kahepoolsed majandussuhted, samuti arengukoostöö ning lisaks vahetati mõtteid Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja Euraasia majandusliiduga seotud teemade üle.

Konsultatsioonide käigus kirjutati alla Eesti ja Valgevene vaheline isikute riiki sisenemise, riigis viibimise ja riigist lahkumise teatud aspekte käsitlev kokkulepe. See lihtsustab Eesti kodanike sisenemist Valgevenesse, riigist viibimist ja seal lahkumist. Eesti kodanikud saavad lepingu jõustumisel viibida Valgevenes viisa alusel senise 90 päeva asemel kuni 180 päeva. Praegu alates viiendast päevast nõutav registreerimise kohustus tekib kokkuleppe alusel alates 31. päevast. Samuti ei ole reisidokumendi kaotuse korral vaja taotleda hädaabidokumenti väljasõiduviisat.

Pooled tõdesid, et kahepoolsetes majandussuhetes on piisavalt arenguruumi, sest paljudes valdkondades on olemasolevad võimalused veel kasutamata. „Eesti ettevõtjatel on jätkuvalt huvi Valgevene vastu ja mitmed Eesti investeeringud Valgevene ettevõtetesse on hea potentsiaaliga,“ kinnitas asekantsler Väino Reinart. Ta avaldas heameelt, et näiteks põllumajanduse alal, turismi vallas ja IT idufirmade sektoris on koostöö elavnenud.

Valgevene on Eesti jaoks ka üks prioriteetne arengukoostöö sihtriik, millele suunatud projektidele on välisministeerium selleks aastaks planeerinud 220 000 eurot. Eesti soovib panustada eelkõige Valgevene kodanikuühiskonna arengusse, väikeettevõtluse arendamisse, keskkonnakaitsesse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektidesse ning samuti pakkuda noortele õppimisvõimalusi.