Eesti ja Ungari tähistavad diplomaatiliste suhete sajandat aastapäeva

 (8)
Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus Brüsselis Ungari välisminister Péter Szijjártóga.
Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus Brüsselis Ungari välisminister Péter Szijjártóga. Välisministeerium

Homme täitub sada aastat päevast, mil Ungari tunnustas Eesti Vabariiki, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Eesti saatkond Budapestis tähistab saja aasta möödumist diplomaatiliste suhete sõlmimisest mitmesuguste ettevõtmistega terve aasta jooksul. Kavas on korraldada ajalookonverents, istutada puu Budapesti Euroopa parki, anda välja mälestuste kogumik ning korraldada Eesti-teemaline joonistusvõistlus Ungari lastele.

Ungari saatkond Eestis koostas diplomaatiliste suhete aastapäevaks näituse „Väikesed riigid ajahoovuses“, mille eilsel avamisel rahvusraamatukogus osales ka Euroopa osakonna peadirektor Marika Linntam.

Lisaks kohtus eile välisminister Eva-Maria Liimets Brüsselis Ungari välisminister Péter Szijjártóga. Välisministrid soovisid teineteisele õnne diplomaatiliste suhete aastasaja puhul ning kinnitasid tiheda koostöö jätkumist.

Esimeseks kaudseks kontaktiks Eesti ja Ungari vahel võiks lugeda 16. sajandit, kui Ungari päritolu Poola kuningas István (Stefan) Bátory oli aastail 1582–1588 Liivimaa suurhertsog. Ta andis Valgale linnaõigused ja asutas 1583. aastal Tartus Eesti alade esimese gümnaasiumi – Tartu jesuiitide gümnaasiumi –, mida peetakse Tartu ülikooli eelkäijaks.

Ametlikud kontaktid Eesti ja Ungari vahel tekkisid 1921. aasta alguses, kui Eestist sai kokkusaamispaik Nõukogude Venemaa ja Ungari esindajatele, kes pidasid läbirääkimisi sõjavangide ja -põgenike kojupääsemise üle. Juba varsti pärast Ungari delegatsiooni saabumist Eestisse tuli ka nende de facto ja 24. veebruaril 1921 de jure tunnustus. Ungari delegatsiooni juhtis läbirääkimistel Mihály Jungerth, kellest sai varsti Ungari ametlik esindaja Eestis ning 1923. aastal ka esimene suursaadik.

Ungari valitsus tunnustas 1991. aastal taastatud Eesti Vabariigi iseseisvust kolmanda riigina, pärast Islandit ja Leedut.