„Eesti peab Euroopa Liidu ja Türgi rändeleppe täitmist väga oluliseks elemendiks Euroopa rändekriisi lahendamisel,“ sõnas Eesti delegatsiooni juhtinud välisministeeriumi Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö osakonna peadirektor asekantsleri ülesannetes Aino Lepik von Wirén. „Hindame Türgi panust ligi 3 miljoni Süüria põgeniku võõrustamisel Türgis ning ebaseaduslike rändevoogude takistamisel Euroopasse,“ lisas Lepik von Wirén.
Lepik von Wirén rõhutas kohtumisel, et ka Euroopa Liit austab ja täidab võetud kohustusi seoses rändeleppe ja põgenike ümberasustamisega. Ta tõi välja, et Türgi pagulasrahastust eraldatud 3 miljardist eurost on sel aastal kohustusi võetud 2,2 miljardit euro ulatuses, millega toetatakse nii humanitaarabi kui ka sotsiaal- ja haridustaristu väljaehitamist ning vastavate teenuste osutamist Türgi regioonides, kus pagulaste osakaal on väga suur. Samuti on 18. märtsil sõlmitud EL ja Türgi rändeleppest alates Türgist Euroopa Liitu ümber asustatud 2343 Süüria põgenikku, neist 11 ka Eestisse. Konsultatsioonidel tutvustati ka Eestisse ümberasustatud ja ümberpaigutatud isikute kohanemisprogrammi.
Lepik von Wirén kordas üle, et Eesti on mõistnud hukka riigipöördekatse Türgis ning väljendanud toetust Türgi demokraatlikult valitud põhiseaduslikele institutsioonidele, rõhutades ühtlasi, et oluline on tagada riigis info-, kogunemis- ja väljendusvabadus ning toimiv poliitiline mitmekesisus.
Türgi delegatsiooni eesotsas oli Türgi välisministeeriumi konsulaarasjade peadirektor suursaadik Mehmet Samsar.
