Välisminister Urmas Paet ütles täna Londonis Suurbritannia välisministri William Hague’iga Euroopa Liidu arengutest rääkides, et Eesti huvides on tugev ja toimiv Euroopa Liit ning euroala.

"Samas mõistab Eesti ka reformide olulisust, sest vajame paremat, konkurentsivõimelisemat ja inimlähedasemat Euroopat," rõhutas Paet.

Välisminister Paeti sõnul on tugeva Euroopa Liidu üks oluline alustala toimiv siseturg, sealhulgas digitaalne siseturg. "Peame ühiselt tegema pingutusi selleks, et ühtse turu potentsiaal muutuks reaalselt toimivaks ja ELi konkurentsivõimet tõstvaks," ütles Paet.

Ka välisminister Hague kinnitas kohtumisel, et Suurbritannia sooviks sarnaselt Eestile on arendada Euroopa Liidu ühtset siseturgu. "Lisaks ühtsele turule peame tähtsaks ka majanduskasvu, uute töökohtade loomise ja innovatsiooni soodustamist ning kaubanduslepingute sõlmimine kiirestiarenevate kolmandate riikidega," tõi Paet veel näiteid Eesti ja Suurbritannia ühistest huvidest ELis.

Samuti märkisid Paet ja Hague peagi toimuvast Euroopa Ülemkogust rääkides, et ootavad sealt kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi osas. "Loodame, et kokkulepe saavutatakse," märkis Eesti välisminister.

Paet ja Hague kõnelesid ka olukorrast Afganistanis ning vajadusest laiendada sealset tsiviilkoostööd ja riigile suunatud arenguabi. "Oleme Suurbritanniaga teinud Afganistanis Helmandis mitmeid aastaid väga head koostööd ning sooviksime seda uuel kujul tsiviilvaldkonnas jätkata ka pärast vägede väljatoomist. Näiteks plaanime juba sellel aastal lähetada Suurbritannia rahvusvahelise arengu osakonda Kabulis oma eksperdi," ütles Paet. Samuti kinnitas välisminister, et Afganistan on jätkuvalt Eesti arengukoostöö prioriteetriik ning oleme sellel aastal oma toetust Afganistanile veelgi suurendamas.

Paet lisas, et arvestades Eesti ja Suurbritannia tihedat koostööd Afganistanis, tuleb ka vägede vähendamine Helmandis teineteisega kooskõlastada.

Eesti ja Suurbritannia kahepoolsest suhetest kõneldes rääkisid ministrid küberkoostöö ning e-riigialase koostöö tihendamisest. Välisminister avaldas heameelt Suurbritannia otsuse üle liituda Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega. "Suurbritannia ja Prantsusmaa liitumisega on küberkaitsekeskuse töös esindatud kõik NATO siseselt süvendatult küberküsimusi arutavad riigid," sõnas Paet. Samuti märkis välisminister, et Eesti soovib Suurbritanniaga teha tihedamat koostööd ka ELi küberjulgeoleku tugevdamisel.

Paeti sõnul on Eesti ja Suurbritannia vahelisel e-riigialasel koostööl samuti suur potentsiaal. "Eesti lähenemistes infoühiskonna arengule on Suurbritanniaga palju sarnast. Näeme kasu vastastikusest ekspertide vahetamisest, koolitusest ning ühiste pilootprojektide tegemisest näiteks elektroonilise identiteedi ja e-tervise valdkondades," lausus ta. Paet lisas, et Eesti välisministeerium on huvitatud Briti diplomaatide tööst digitaaldiplomaatia valdkonnas.

Välisministrid arutasid kohtumisel ka olukorda Malis. "Oluline on saavutada mässuliste edukas tagasitõrjumine ning seejärel poliitilise protsessi taastamine riigis. Soovime Euroopa Liidu sõjalise väljaõppemissiooni EUTM Mali võimalikult kiiret siirdumist Malisse," ütles Paet. Välisminister lisas, et Eesti tunnustab Suurbritanniat, Prantsusmaad ning teisi panustanud ELi liikmesriike ning Lääne-Aafrika riike kiire ja otsustava tegutsemise eest kriitilises olukorras.

Samuti kõnelesid Eesti ja Suurbritannia välisminister olukorrast Süürias ja Lähis-Ida rahuprotsessiga seonduvast.