Tallinna lauluväljakul peeti ühislaulupidu laupäeval ning Helsingi Olümpiastaadionil ühistantsupidu pühapäeval.

Eestist osales laulupeol 6800 lauljat ning tantsupeol 3400 tantsijat.

Soomest tuli Tallinna umbes 3400 lauljat ja pilimeest. Peale kahe maa kooride osales laulupeol üks koor Ameerika Ühendriikidest ja üks koor Ungarist.

Nii laulu- kui tantsupeole eelnes pidulik rongkäik peopaika Tallinnas Vabaduse väljakult ja Helsingis Senati väljakult.

Korraldajate kava kohaselt süüdati peotuli Tallinna ja Helsingi linnapea osalusel Tallinnas raekoja platsil ning viidi pärast peo esimese poole lõppu lauluväljaku tuletornist üle lahe Helsingisse. Peo avakõne pidas kummagi riigi president.

Laulupeol esitas iga koorirühm kaks eesti- ja kaks soomekeelset laulu. Tantsupeo kava oli üles ehitatud folkloorsetele tantsunumbritele, jättes autoritantsud tagaplaanile. Esimest korda püüti kogu tantsupidu läbi viia elava muusika saatel. Vaatamata 1500-kroonisele osalemistasule, oli tantsupeole tahtjaid kaks korda rohkem kui kohti.

Eestile läks Tallinnas laulupeo korraldamine ning Helsingis toimuva tantsupeo ettevalmistamine maksma kokku 4,5 miljonit krooni.

Laulupidu läks maksma 2,7 miljonit krooni. Korraldajad lootsid, et poole sellest katavad pealtvaatajad. Tantsupeo ettevalmistamisele kulus 400.000 krooni, lauljate ja tantsijate transpordiks Tallinnasse umbes 750.000 ning laevapileti hinna soodustamiseks 470.000 krooni.

Sellele lisaks tuli tantsupeol osalejail maksta omast taskust kokku umbes neli miljonit krooni ning laulupeol osalejail 860.000 krooni.