Eesti riigile saadetud kirjas nõuab BSA koopiaõiguse rikkujatele uusi trahve, ennetavaid kahjuhüvitisi ning kaebajale väiksemat kohtulikku tõendamiskoormust.

Ultimaatumiga kaasneb ähvardus lisada Eesti „Special 301" nimekirja, mis tähendaks mitteformaalseid sanktsioone Eesti majandusele.

Esmaspäeval toimus justiitsministeeriumis ümarlaud, mis kutsuti kokku BSA saadetud ähvarduskirja peale.

BSA-d esindav advokaat Kaido Uduste osutab kirjas, et ettepaneku lisada Eesti riik „Special 301" nimekirja esitas organisatsioon IIPA (International Intellectual Property Alliance).

Uduste pakub BSA nimel koostööd Eesti riigiga esitades terve rea nõudmisi, mille täitmise järel on lootust, et Eesti jääb nimekirjast välja.

„Oma kirjas jätab ta mainimata, et BSA on IIPA liige ning et just BSA esitas IIPA-le kaebuse, mille alusel IIPA soovib Eestit nimekirja lisada," teatas Eesti Interneti Kogukond.

„Tegu on tänapäevase katuse pakkumisega, kus lobiorganisatsioon loob ohu ning seejärel tuleb pakub lahendust," ütles ümarlaual MTÜ Eesti Interneti Kogukonda esindanud juhatuse aseesimees Elver Loho. „Varem on säärane diplomaatia käinud märksa rohkem läbi lillede või kabinetisaladuses. Minu silmad pole selles valdkonnas veel nii jultunud avalikku ähvarduskirja näinud."

„Kui rekordilise meeleavalduse esile kutsunud ACTA oli veel üsna ebamäärane oht, siis veidi utreeritult võib öelda, et härra Uduste on pannud oma kodumaa majandusele püssi kuklasse ja nõuab oma välismaistele tööandjatele raha ja võimu. Eesti kõrgeim võim on aga rahvas ning võib olla üsna kindel, et Eesti rahvas ei vaata sääraseid ultimaatumeid heakskiitva pilguga."

Loho sõnul on piraatlus pigem teenuseprobleem. „Isiklikult ostan oma tarkvara legaalselt App Store-ist ning Steam-ist. Mitte trahvide ja kohtuasjade kartuses, vaid sellepärast, et läbi sääraste teenuste ostmine on kordades mugavam ja arvuti tervisele ohutum kui piraatlus. Ootan pikisilmi Eestisse USAs levivaid teenuseid nagu Netflix, et läbi nende mõistliku hinna, kvaliteedi ja mugavusega tarbida filme ja muusikat. Peamised põhjused miks need teenused veel Eestis pole, on Eesti väike turg ning justnimelt Läänes leviv liigne koopiaõiguse kaitse, mis takistab teenusepakkujatel läbi rääkimast Eesti territooriumi sisaldavaid litsentse," ütles Loho.Eesti Interneti Kogukond on 2010. aastal asutatud mittetulundusühing, mis kasvas välja avalikust arutelust Eesti domeenireformi teemal. 2012. aasta alguses osaleti ACTA-vastaste protestide koordineerimises Eestis.