Jätkuv surmade vähenemine on tõstnud oodatavat eluiga sünnimomendil. 2011. aastal suri 546 inimest vähem kui aasta varem, kirjutab statistikaamet oma blogis.
Naiste ja meeste osatähtsus surmade arvu vähenemises oli enam-vähem võrdne, mistõttu on ka sünnimomendil oodatava eluea pikenemine nii naistel kui ka meestel sarnane — 7 kuud.
2011. aastal oli meeste oodatav eluiga sünnimomendil 71,2 ja naistel 81,1 aastat. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe püsis varasema aastaga võrreldes muutumatuna.
Viimastel aastatel vähenenud õnnetussurmade arv 2011. aastal kasvas ning peamine langus surmades tuli vereringeelundite haigustesse suremise vähenemisest.
Eestlaste oodatav eluiga sünnimomendil pikenes 4 kuu võrra ja oli 77,4 aastat ning mitte-eestlastel 12 kuu võrra ja oli 74,7 aastat. Kui sünnimomendil on kahe rahvusgrupi elada jäävate aastate vahe 2 aastat ja 8 kuud, hakkab vanuse kasvades vahe vähenema. Nii on 65–69-aastastel eestastel oodatav eluiga 18 aastat ja mitte-eestlastel vaid 5 kuud lühem.
Keskmiselt oli 2011. aastal 65-aastasel mehel ja naisel elada jäänud veel vastavalt 14,5 ja 19,3 aastat.
Kuigi Eestis oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb, on see Euroopa riikide seas jätkuvalt üks lühemaid. 2010. aasta andmetel oli Eesti elanike oodatav eluiga Euroopa Liidu 27 liikme seas 21. kohal ning kerkis kahe varasema aastaga võrreldes koha võrra.
