Eesti hariduskorralduse nõukoda: maakondade eripäradega tuleb enam arvestada
Viljandi maavanem Lembit Kruuse selgitas, kuidas kohapealse otsused või otsustamata jätmised mõjutavad kogu omavalitsuse ja piirkonna toimetulekut.
„Maakondadel on eripärad ning nendega tuleb igal tasandil ja valdkonnas senisest veelgi enam arvestada,“ ütles Kruuse.
HTM-i üldhariduse osakonna asejuhataja Pille Liblik rääkis hariduse uutest suundadest Eesti kui Euroopa Liidu liikmeksoleku võtmes ning rääkis, millised on peamised teemad, millele ministeerium käimasoleval õppeaastal keskendub.
„Kodulähedase põhikooli toetamine, põhikoolist väljalangemise ärahoidmine ning põhikoolijärgne edasiõpe on praegused prioriteedid,“ selgitas Luik. Samuti tutvustas ta haridusmaastiku uut trendi, milleks on erapõhikoolide hoogne juurdekasv.
HTM-i koolivõrgu juht Kalle Küttis rääkis, et 2015 aastal lisandub Eesti hariduskaardile neli uut nn puhast gümnaasiumi: Võru-, Jõhvi-, Pärnu- ja Tartu. Samuti selgitas ta põhjusi, miks ministeerium on ette valmistamas põhikoolivõrgustiku korrastamise kava.
Haridusalaste ülesannete paremaks koordineerimiseks on moodustatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga Hariduskorralduse Nõukoda, kuhu kuuluvad kõikide maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade juhatajad ning samuti HTM-i ja SiM-i esindajad.
