Haridusstrateegia juhtkomisjoni liige Krista Loogma lausus, et Eesti hariduse viis suurt väljakutset on liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostamine innovaatilise majandusega ning uue digikultuuri kujundamine haridusruumi osaks.

„Haridusstrateegia pakub välja lahendused, millest osa on lihtsamalt rakendatavad, kuid mõnede lahenduste puhul on vaja poliitilist otsust või laiemat konsensust," tõdes Loogma.

Samas on tema sõnul selge ka see, et nii mõnegi strateegia meetme elluviimiseks on õiguslik keskkond juba olemas, pigem on küsimus juba kehtivate regulatsioonide ja olemasolevate võimaluste rakendamises.

„Haridusstrateegia 2020 erineb oluliselt teistest sarnastest ettevõtmistest ning peaks seetõttu omama ka suuremat kõlapinda ühiskonnas. Liiatigi on tegemist tahes või tahtmata meid kõiki puudtava teemaga,“ lausus Lelo Liive Eesti Koostöö Kogust.

Liive lisas, et esmakordselt koostasid strateegia kolm osapoolt, mis võimaldas pakkuda valitsusvälist vaatenurka.

"Ekspertgruppide loodud teadmistepõhine ülevaade on unikaalne ning ta on teiste strateegiate ülene, püüdes innustada inimest ennast harima kogu ta elukaare jooksul," lausus Liive.

Haridusstrateegia materjalid on kättesaadavad ka Eesti Koostöö Kogu kodulehel. Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Sotsiaalfond.

Aaviksoo: strateegia sobib ministeeriumi põhiseisukohtadega

"Tegemist on väga positiivse dokumendiga ning see ühtib haridus- ja teadusministeeriumi põhiseisukohtadega," ütles haridus- ja teadusminister Aaviksoo.

Ministri sõnul on eriti väärtuslik haridusstrateegia lühikokkuvõte, kus välja toodud Eesti hariduse lähema tuleviku viis väljakutset.

Tänasel kohtumisel haridusstrateegia koostajatega lepiti kokku sügisestes kohtumistes, mille käigus Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad ning haridusstrateegia koostajad saaksid läbi arutada juba konkreetsed tegevuskavad Eesti hariduse edendamiseks.