Ärevusttekitavate uudiste saatel aina uutest ebolasse nakatumise juhtumitest väljaspool Aafrikat tasub pilk pöörata kodumaiste haiglate poole. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai ütles Delfile, et ehkki täna puudub ebola arstimiseks spetsiifiline ravi, vajavad patsiendid tihtipeale hoopis sümptomaatilist tegutsemist ning kriitilisematel juhtudel intensiivravi, mida Eesti on valmis ka neile pakkuma.
Kadai kinnitab, et Eesti on alustanud ettevalmistusi juhuks, kui ebola peaks ületama riigipiiri. „Kõige olulisem on see, et me sissetoodud haigusjuhtu maha ei magaks,“ ütles ta. „Selleks oleme me teavitanud nii häirekeskust, perearste kui ka kiirabi.“ Nõuniku sõnul on neile antud konkreetsed tegevusjuhised, kuidas patsiendi enda kirjelduse põhjal viirus kohe ja kas või telefonitsi ära tunda ja piisavalt kiirelt reageerida.
Olulised reageerijad on Kadai kinnitusel informeeritud ja terviseamet on eraldi korraldanud ka teabepäeva Tallinna lennujaama töötajatele, sest see on esimene võimalik koht, mille kaudu võib haiguse Eestisse importida.
Haiglad on valmis
Kadai sõnul on täpset haiglate võimekuse mahtu ebolahaigete vastuvõtmiseks hetkel raske prognoosida. „Üheski Eesti haiglas ei ole ooterežiimis spetsiaalset isolatsiooniboksi või –palatit selliste eriti ohtlike nakkushaiguste raviks,“ selgitas ta. „Vajaduse tekkimisel profileeritakse haiglas voodikohad ümber ning tekitatakse eraldi palat või palatid, kus on võimalik kõiki nakkusohutuse tingimusi täites ravida ka ebola viirusnakkusega patsienti. Seega toimetatakse vastavalt vajadusele.“
Haiguse kahtluse või kinnitatud juhtumi ilmnemisel toimetataks patsient kohe ühte kahest parima nakkushaiguste võimekusega haiglast: Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikusse või Tartu ülikooli kliinikumi nakkusosakonda.
„Oleme nende haiglate esindajatega kohtunud ning arutanud üheskoos nii seda, milliseid tegevusi on vaja rakendada kui ka seda, milline on nende haiglate valmisolek ebola viirusnakkusega patsientide isoleerimiseks ja edasiseks ravimiseks,“ ütles Kadai.
Et ebola ei levi õhk-piisknakkusena ning haige isoleerimisel on viirusele võimalik kiiresti piir panna, ei saa Kadai hinnangul ka halva stsenaariumi korral olla prognoositav haigete arv Eestis nii suur, et see ületaks haiglate võimekuse. „Praegune puhang Lääne-Aafrika riikides on saanud tekkida just tänu sellele, et kohalik tervishoiuvõimekus on väga nõrk ning haiguse laialdasele levikule on kaasa aidanud ka muud tegurid – sh näiteks inimeste väärarusaamad haigusest ja negatiivne suhtumine ametivõimudesse,“ rõhutas ta.
Piiriülene koostöö
Ettevalmistuseks astutud sammude jooksul on suheldud ka teiste Euroopa riikidega: Euroopa Komisjoni eestvedamisel on ebola viiruspuhangu algusest Lääne-Aafrikas EL riikide vahel tehtud tihedat koostööd. Toimunud on regulaarsed telefonikonverentsid informatsiooni vahetamiseks ja tegevuste koordineerimiseks. Kadai sõnul on jagatud omavahel informatsiooni ka erinevate riikide võimekuse kohta ning võimaluste osas omavahel ressursse jagada.
„Üheks konkreetseks näiteks on laboratoorne võimekus ebolaviirust diagnoosida. Siinkohal teeb Eesti koostööd Rootsiga, kuivõrd Eestis puudub kõige kõrgema ohutustaseme labor, milles on ette nähtud analüüside läbiviimine ebola viirusnakkuse suhtes,“ sõnas ta.
Nõuniku sõnul on informatsiooni vahetust ja tegevuste koordineerimist hõlmav koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide vahel paika pandud suisa EL õigusega, kuna ebola viirusnakkuse puhul on selgelt tegu piiriülese terviseohuga. „Täna on peamine fookus sellel, kuidas EL koordineeritult saaks toetada epideemia kontrolli alla saamist Lääne-Aafrika piirkonnas,“ kommenteeris Kadai.
Kas ebola Eestisse jõuab või mitte, on selgelt tuleviku küsimus, ent Kadai sõnul on riskianalüüside põhjal võimalik öelda, et see tõenäosus on väike. Samas nentis nõunik, et haiguse levikut Euroopasse ja teistesse piirkondadesse ei saa välistada, eriti arvestades seda, et epideemia Lääne-Aafrikas ei ole kontrolli alla saadud ning hiljutised prognoosid epideemia edasise kulu kohta piirkonnas on üsna sünged.
„Sellegipoolest võib eeldada, et Euroopas, sh Eestis, on nakkushaiguste seiresüsteemid piisavalt heal tasemel, et sissetoodud haigusjuht kiiresti üles leida ning tõkestada haiguse edasine levik. Seega võib öelda, et sellist haiguse levikut, nagu Lääne-Aafrikas, on Euroopas raske ette kujutada,“ jäi Kadai positiivseks.
Euroopa mure
Lisaks Aafrikale ongi ebola suuresti ka Euroopa mure. Esimesed teated ebola jõudmisest Euroopasse tulid meedias avalikuks juba südasuvel. Euroopa ja Aafrika vahel käib tihe liiklus: Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) andmete järgi reisis näiteks augustis põhilistest kriisikolletest Euroopasse üle 10 000 inimese. Võrreldes sellega oli liiklus Ameerika Ühendriikidesse üsna väike – kõigest 855 inimest -, mille järgi on ka mõistetav, miks esimene viirusesse nakatunu USA-s alles hiljuti avastati.
Välisministeeriumi kinnitusel praegu epideemiakolletes Guineas, Libeerias ja Sierra Leones Eesti kodanikke ei ela ning ka reisimine neisse riikidesse on pigem erandlik: viimase kümne aasta jooksul on registreerinud oma reisimise Guineas kaks isikut, Libeerias kaks isikut ja Sierra Leones kuus isikut.
Samas tuleb toonitada, et need andmed ei ole lõpuni täpsed. „Kuivõrd välisministeeriumi süsteemi kaudu on reisi registreerimine vabatahtlik, siis ei saa lõpuni välistada, et nimetatud riikides ühtegi eestlast praegu siiski pole,“ ütles välisministeeriumi pressispetsialist Helena Nõmmik ning tõi näiteks vastavate riikide sadamatesse saabuvad meremehed.
WHO andmetel on ebolasse nakatunute arv hetkel 6000 ja viiruse küüsi on enda elu jätnud praeguseks üle 3000 inimese. Neist enim on ebola tõttu hukkunuid Libeerias – 1830 inimest.
WHO ennustab oktoobriks ebola leviku järsku tõusu: novembrikuus peaks nakatunute arv organisatsiooni prognoosi järgi tõusma 20 000 patsiendini. USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse (CDC) epidemioloogid ennustavad aga, et jaanuariks võib nakatunute arv tõusta kuni 1,4 miljoni inimeseni.
