Eesti garantiid Kreeka riigile on kasvanud 300 miljoni euroni
Eesti osa Kreeka abipaketis on kuni 493,5 miljonit eurot. Poole aastaga on Eesti risk juba kasvanud 299,3 miljoni. Tõsi, sellest suur osa ehk 96 miljonit eurot on deponeeritud lühiajaliselt Euroopa Keskpangas ja Kreeka peab selle EFSFile peatselt tagasi kandma. Nii kiire garantiide kasv pole ootamatu, vaid oli juba algses Kreeka abiprogrammis kirjas, programm jätkub veel mitu aastat.
Nüüd räägitakse, et rahvusvaheline valuutafond IMF pole nõus enam Kreekale raha andma ja ka eurotsooni mõjukad poliitikud on hakanud järjest avalikumalt rääkima Kreekale uute abiraha tükkide mitteandmisest. Kui Kreeka ei täida majanduse kohandamise programmiga võetud kohustusi, siis järgmist osamakset ei tehta ja sel juhul on ees ootamas maksejõuetus.
Mis saab sellest 300 miljonist eurost laenurahast Kreekale, mida Eesti
maksumaksjad on garanteerinud?
Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna
nõunik Meelis Meigas lausus, et tõenäoliselt ei juhtuks mitte midagi, sest Eesti on andnud garantii Euroopa ajutisele päästefondile EFSF, mis on omakorda laenanud turgudelt raha ja laenanud selle 30 aastaks Kreekale edasi.
EFSFi usaldusväärsus sõltub talle garantiisid andnud riikide, nagu Eesti, Saksamaa ja teised usaldusväärsusest. Praeguseks on EFSFi 440-miljardisest laenuvõimest ära kasutatud 192 miljardit ja seega euroala tulemüüris veel 248 miljardit, mis suureneb märkimisväärselt Euroopa stabiilsusmehhanism ESM-i rakendumisel. Kreeka ajutine maksevõimetus ei mõjuta EFSFi poolt Kreekale antud pikaajalisi laene ja ka EFSFi emiteeritud võlakirjadega ei juhtu midagi.
„Kreekale antud laenude kustutamine ei ole reaalne võimalus ja ajutine maksevõimetus ei tähenda, et Kreeka riik oma kohustused täitmata jätaks," lausus Meigas.
