Eesti elanike hinnangul on kohalikest teenustest enim paranenud ja ka enim halvenenud kergliiklusteede olukord

Täna tutvustati siseministeeriumi tellimusel valminud uuringut, mille eesmärk oli kaardistada elanike rahulolu avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega üle Eesti. Sõiduteed ja ühistransport toodi sõltuvalt piirkonnast välja nii viie enim halvenenud kui viie paranenud teenuse seas.

Uuringust „Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega“ selgus, et vastanute hinnangul on kohalike omavalitsuste korraldatavatest teenustest kõige enam paranenud kergliiklusteede olukord, teatas siseministeerium. 

„Hea meel on näha, et inimesed hindavad kergliiklusteede rajamist, mis võimaldavad turvalisemat liiklemist ning laiendavad sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi. Siseministeerium on pidanud oluliseks toetada kohalikke omavalitsusi kergliiklusteede ehitamisel nii Euroopa Liidu struktuurivahendite kui ka siseriikliku programmi abil,“ märkis siseminister Hanno Pevkur.

Vastanud elanike hinnangul on lisaks kergliiklusteedele kohalike omavalitsuste korraldatavatest teenustest paranenud enim sõiduteede olukord, ühistransport ja sportimisvõimalused. Kohalike omavalitsuste korraldatavatest teenustest peavad vastanud kõige halvema olukorraga valdkondadeks sõiduteid, ühistransporti ning erivajadustega inimeste hoolekannet. 

Võrreldes ülejäänud omavalitsustega eristuvad Tallinn ja Tartu parema hinnanguga ühistranspordi paranemisse, madalama hinnanguga aga sõiduteede olukorda ning lasteaedade teenuse kättesaadavusse ja kvaliteeti. 

Kohalike teenuste kvaliteet piirkonniti võib oluliselt erineda, nii on sõiduteed ja ühistransport toodud välja nii viie enim halvenenud kui viie paranenud teenuse seas, sealjuures sõltuvad vastajate hinnangud eelkõige nende elukohast.

Enim halvenenud ja kõige vähem paranenud: eriarstiabi, panga- ja postiteenus

Kui vaadata teenuseid laiemalt kui ainult kohalike omavalitsuste pakutavad teenused, siis kõige enam halvenenud ja samal ajal kõige vähem paranenud on inimeste hinnangul eriarstiabi, pangateenus ja postiteenus. Kõige enam paranenud ja samas kõige vähem halvenenud teenuste seas toodi lisaks välja internetiteenust ning toidu- ja esmatarbekaupade kaupluste kättesaadavust ja kvaliteeti. Riiklikke teenuseid vaadates on 69 protsenti vastanutest rahul tuletõrje ja päästeteenistuse kättesaadavusega ning 71 protsenti rahul politsei ja korrakaitse kättesaadavusega oma kodukandis.

Kokkuvõtvalt on inimesed enamike omavalitsuse poolt pakutavate teenustega pigem rahul ning hindavad praegust olukorda kas sama heaks või paremaks kui mõned aastad tagasi.

Uuring käsitles ka suhtlust kohaliku omavalitsusega, mille vajadus on võrreldes varasema uuringuga vähenenud. Üldjuhul ei ole elanikel vaja kohaliku omavalitsuse ametnikega tihti suhelda: vähemalt korra on viimase aasta jooksul selleks vajadus tekkinud umbes kolmandikul vastajatest. Kohalikku vallamaja või linnavalitsust on viimase aasta jooksul külastanud ligikaudu sama paljude leibkondade esindajad.

Samuti vaadeldi uuringus tööhõivet ja töökohtade kaugust vastanute elukohtadest. Maakonniti analüüsides on kuni poole tunni jooksul tööle jõudvaid inimesi kõige enam Läänemaal (80 protsenti), Võrumaal (77 protsenti), Järvamaal, Viljandimaal (mõlemas 75 protsenti), Saaremaal ja Hiiumaal (mõlemas 74 protsenti). Väga pika ehk rohkem kui tund kestva teekonnaga vastajaid seevastu on kõige rohkem Rapla (23 protsenti) maakonnas, mis on tingitud väljaspool oma maakonda tööl käivate inimeste keskmisest tunduvalt suuremast osakaalust.

Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud rahuloluuuringu viis 2014. aasta sügisel läbi uuringufirma Saar Poll. Kokku küsitleti 1518 Eesti elanikku. Uuring käsitles ennekõike kohaliku omavalitsuse osutatavaid teenuseid, aga lisaks ka avaliku sektori laiemaid teenuseid ja erasektori poolt kohalikul tasandil pakutavaid teenuseid.