Eesti ei toeta Chiraci ja Schröderi kava
“Oleme kindlalt vastu ülemkogu presidendi ametikoha loomisele, sest see muudaks tasakaalu erinevate institutsioonide vahel ebasoodsas suunas,” nentis Hololei. “Tõenäoliselt vähendaks see ka väikeriikide rolli otsustamisprotsessis.”
Hololei lisas, et praegu on tulevikukonvendis samasugusel eitaval seisukohal valdav osa väikseid liikmesriike ja kandidaatmaid.
Eesti seisukohast võiks ülemkogu juhtida eesistujamaa esindaja, kelle volitused kestaksid kuus kuud. See võimaldaks ka väikeriikidel näidata oma võimeid ning juhtida maailma üht võimsamat ühendust.
Hololei sõnul pooldab Eesti valitsus Euroopa Komisjoni (EK) rolli tugevdamist, kuid ei pea vajalikuks selle presidendi valimise korra muutmist. “Meie hinnangul on parem, kui EK presidendi valiksid liikmesmaad, mitte europarlament,” lisas ta. “Europarlamendi poolt valitud president võib sattuda liigsesse sõltuvusse parlamendi suurimast poliitilisest jõust, liikmesmaade valitud president säilitab suurema sõltumatuse.”
Prantsusmaa president Jacques Chirac ja Saksa kantsler Gerhard Schröder teatasid pärast teisipäevast kohtumist Pariisis, et teevad tulevikukonvendile ettepaneku luua kaksikpresidentuur, et nii Euroopa Komisjon kui ka ühenduse liikmesriigid saaks tugevama liidri.
“Prantsusmaa soostus, et komisjoni presidendi valib Euroopa Parlament,” ütles Chirac pärast kohtumist Pariisis ajakirjanikele. Praegu pakuvad komisjoni juhi välja liikmesriigid ja selle ratifitseerib europarlament. “Saksamaa jäi nõusse, et Euroopa Ülemkogu hakkab juhtima president, kelle Euroopa Ülemkogu valib kvalifitseeritud enamuse häältega viieks aastaks või pikendatavaks kaheks ja pooleks aastaks.”
Praegu vahetub ülemkogu presidendi koht 15 liikmesmaa seas poole aasta kaupa.
