Eesti boikoteeris julgeolekunõukogus Venemaa korraldatud Krimmi-teemalist kohtumist
Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et sisuliselt tahtis Venemaa kohtumisel legaliseerida Krimmi okupeerimist.
Venemaa korraldas 21. mail ÜRO julgeolekunõukogus kohtumise, mis oli vastuseks Eesti 6. märtsil korraldatud arutelule, kus räägiti inimõiguste olukorrast Venemaa poolt annekteeritud Krimmis.
Reinsalu sõnul protestis Eesti eesistujariigina Venemaa korraldatud kohtumise vastu ja kutsus sellega liituma ka teiste maade esindajad. Nii boikoteerisid arutelu ka Suurbritannia ja USA ning samuti ei osalenud seal Ukraina esindajad.
"Venemaa käsitluse järgi on Krimm Venemaa osa ja nende korraldatud kohtumise eesmärk oli sisuliselt legaliseerida Krimmi okupeerimine," ütles Reinsalu.
Tass kirjutas, et Venemaa diplomaatilise esinduse sõnul näitasid Krimmi aktivistid, kes märtsis Eesti korraldatud kohtumisel osaleda ei saanud, et "Euroopa partnerite ettearvatavad ja monotoonsed mantrad Venemaa agressioonist ja okupatsioonist" ei vasta aktivistide kirjeldusele tegelikust olukorrast Krimmis.
"Meil on kahju, et Ukraina kolleegid ei julgenud meie 21. mai kohtumisel osaleda. Samuti ei austanud Suurbritannia, USA ja Eesti esindajad meie kohtumist. Sellega ei rikkunud nad mitte ainult julgeolekunõukogu väljakujunenud tavasid, vaid näitasid hoolimatust ka Krimmi elanike suhtes," vahendas Tass diplomaatilise esinduse seisukohta.
Vastuseks Eesti protestile ei osalenud Venemaa eile julgeolekunõukogus Eesti korraldatud küberüritusel. Venemaa alalise esindaja asetäitja Dmitri Poljanski vastas Twitteris president Kersti Kaljulaidi üleskutsele kohtumisel osaleda, et igal käigul on julgeolekunõukogus oma hind.
