Reisijate andmete kontrollimisega enne lennuki maandumist loodetakse avastada narkokuritegusid ja tabada muid kurjategijaid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Broneeringu- ehk PNR-info (passanger name records) kasutamine tähendab seda, et lennufirma saadab reisija nime, reisi kestuse ja muud isikuandmed juba enne lennuki maandumist sihtriigile. Andmebaasis võrdleb arvuti reisijate isikuandmeid tagaotsitavate andmetega.

“Kui on õige inimene, siis ollakse tal lennujaamas vastas ja võetakse soojalt vastu,” ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Kui on leitud sarnasus kahtlustatavaga, istub ametnik laua taha ja vaatab järele, kas tegemist on tagaotsitavaga või hoopis reisifirma sisestusveaga, selgitas Koort.

Süsteem muudab asekantsleri sõnul elu Eestis turvalisemaks. “Me elame väga avatud maailmas, aga kurjategijatele ja terroristidele ei ole otsa ette kirjutatud,” ütles Koort. Otsingusüsteemi kasutavates riikides on Koorti sõnul selle abil kätte saadud krediitkaardivargaid, narkokullereid ja terroriste.

Mis isikuandmeid edastama hakatakse, pole veel lõplikult selgunud, sest arutelud Euroopa Liidus kestavad aasta lõpuni. Kindlasti kuuluvad andmete hulka inimese nimi, kontaktandmed, reisi kestus ja pagasiandmed.

Tegelikult koguvad reisi- ja lennufirmad juba praegu suurt andmehulka, ütles Koort. “Kuni selleni välja, kas inimene on taimetoitlane, milline on tema usuline taust, sööb sealiha, ei söö sealiha, kas ta on muslim või mitte,” tõi Koort näiteid.

Sellegipoolest kõike PNR-infona ei kasutata. “Riigistruktuurile ei ole mingit vahet, kas inimene on taimetoitlane või mitte. See kindlasti ei huvita meid. Huvitab, kas lennuga saabub tagaotsitav või ei saabu,” ütles Koort.

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Urmas Kukk ütles end uskuvat, et Euroopa andmekaitseorganid hoiavad reisijate andmetel silma peal ning need ei jõua kolmandate isikuteni. Isikuandmeid avaldamata reisija lennukile minna ei saa. “Kui ta andmeid ei esita, siis ta peaks laevaga minema,” ütles Kukk.

Ühtlasi lausus Kukk, et ta pole näinud analüüsi, mis näitaks, et PNR-info tõepoolest aitab terrorismi vältida.

Liikmesriigid peavad süsteemi kasutusele võtma hiljemalt 2010. aasta lõpuks.

Praegu teevad PNR-info analüüsi Inglismaa, Prantsusmaa, Taani, Austraalia, Kanada ja USA.