Presidendile, peaministrile, riigikogu esimehele ja paljudele teistele riigi institutsioonidele saadetud pöördumises leitakse, et ajalugu varjavad ning väärteavet levitavad armeenia kogukonna esindajad provotseerivad asereid vastutegevusele.

Pöördumises viidatakse hiljuti ilmunud Tallinna tehnikaülikooli professori Lembo Tanningi raamatule “Armeenia konflikt” ning tänavu aprillis Tartus korraldatud konverentsile “Armeenia rahva genotsiid Türgis — 90”, kus teiste seas osalesid ka Tartu linnajuhid ja mitmed tuntud ühiskonnategelased.

„Meie arvates võivad nn “armeenia genotsiidi” nime all läbiviidavad konverentsid ja teised sarnased üritused kahjustada Eesti ja Türgi vahelisi sõbralikke suhteid. Kõike seda silmas pidades on suuri ajaloolisi uurimisi nõudva konflikti mitmekultuurilisse Eesti ühiskonda toomine väga ekslik ja vale samm,” märgitakse pöördumises.

Ühtlasi osutatakse, et möödunud sajandi üheksakümnendatel aastatel esines Eestis Armeenia-Aserbaidžaani konflikti tõttu teravaid erimeelsusi kahe kogukonna esindajate vahel, mis lahendati kokkuleppega Eestimaa Rahvuste Ühenduses.

“Kui rääkida genotsiidist, siis tuleb kindlasti märkida armeenlaste poolt toime pandud Hodžali genotsiidi 26. veebruaril 1992. aastal. Peale seda okupeerisid armeenlased veel 20 protsenti Aserbaidžaani territooriumist, mille tagajärjeks on praegu üle ühe miljoni aserbaidžaanlasest põgeniku. Nendest faktidest lähtudes on Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee tunnistanud Armeenia agressoriks.”

“Tõenäoliselt tekitavad armeenlaste poolt läbi viidud ja eestlaste poolt toetatud taolised üritused nende kannatanute seas viha ning seega võib Eesti ühiskond taas muutuda eri rahvuste vaheliste konfliktide keskpunktiks.”

Pöördumise algatasid Eesti Aserbaidžaani Kogukond, Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus “Ajdan”, Balti Kaukaasia selts ja Eesti Aserbaidžaani ühing.