Eesti apteekide ühendus: apteegireform võib kevadel Eestis tekitada ravimikriisi

 (78)
Tabletid
TabletidFoto: Vallo Kruuser

Apteegireformi tulemusena ootab uuel aastal ees ravimite kättesaadavuse kriis, hoiatas Eesti apteekide ühendus (EAÜ) riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas.

Juba alates 2014. aasta juunist ei tohi ravimite hulgimüüjad asutada uusi apteeke, kuid alates tuleva aasta 1. aprillist peab enamusosalus kõigis apteekides kuuluma sõltumatutele proviisoritele.

Ent sellega on realiseerumas risk, et aprilli algul sulgevad uksed ligi 300 Eesti apteeki, mis omandipiirangute nõuetele ei vasta, st nende osanikeks on ravimite hulgimüüjad ja enamusosalus neis ei kuulu proviisoritele, sõnas komisjonile saadetud kirjas EAÜ juhatuse liige Timo Danilov.

Kõnealusste apteekide viimine kooskõlla omandipiirangutega on ebareaalne, kuna puudub vajalik hulk proviisoreid, kel oleks piisav finantsvõimekus nende apteekide väljaostmiseks õiglase hinnaga, selgitas Danilov ning lisas, et omandivahetust puudutav apteegituru osa moodustab käibe järgi hinnanguliselt 75-80% ja selle osa õiglane hind kokku on vähemalt 200 250 miljonit eurot.

Juhul, kui need apteegid sundvõõrandatakse või sulgetakse, tuleb õiglane väärtus ettevõtjatele hüvitada riigil ehk maksumaksjal, lausus Danilov ja lisas, et see püstiaks ühtlasid küsimuse Eesti usaldusväärsusest investeerimiskeskkonnana, kuna suur osa omanikest on Saksa, Rootsi ja Leedu ettevõtjad.

Seotud lood:

Danilov tuletas komisjonile meelde, et 2018. aasta varakevadel otsustas sotsiaalministeerium loobuda apteegireformi analüüsi, sh riskistsenaariumite koostamisest ja reformi rakendusmehhanismide väljatöötamisest. "Erinevad ametnikud on väitnud, et reformi jõustumine ei ohusta ravimite kättesaadavust, kuna proviisorid avavad suletavate apteekide asemele kohe uued apteegid. See väide on oletuslik ja põhjendamatult optimistlik: mitte ükski analüüs ega prognoos ei näita, kui paljud ja millal apteegid uuesti avatakse ning kust tulevad selleks rahalised vahendid. Lisaks ütleb majanduslik loogika, et reformi täielikul elleviimisel tekib surve ravimite hinna tõusuks, kuna proviisorapteekidel puudub mastaabiefekt, mis võimaldab kulusid kokku hoida," selgitas ta.

EAÜ juhatuse liige rõhutas, et tervishoiupoliitikat on lubamatu ajada üksnes paljasõnaliste oletuste najal: "Sedavõrd mõtlematu ja massiivse muudatusega kaasnevad tõsised ohud rahva tervisele, apteegituru korraldusele, ravimite kättesaadavusele, patsientidele, apteekritele, apteekidele, kohalikele omavalitsustele ning riigile."

Ravimite kättesaadavuse tagamiseks tuleb riigil arvestada vältimatult tekkivate lisakuludega, millele lisanduvad veel võimalikud kahjunõuded praegu turul tegutsevate ettevõjate poolt, lisas Danilov.

Arvestades, et täna on elanike rahulolu apteegiteenusega väga kõrge, jääb tema sõnul arusaamatuks, mis probleeme sedavõrd mastaapne apteekide sundvõõrandamine või sulgemine üldse lahendama peaks.

Reformi pooldajate argument ravimivaliku kallutatusest hulgimüüjate apteekides ei vasta tõele, ütles Danilov ning lisas, et ravimiamet pole arvukate kontrollide käigus selliseid rikkumisi tuvastanud. "Apteek on juba seaduse järgi kohustatud tagama kõigi Eestis turustatavate ravimite saadavuse ning soovitama patsiendile soodsamaid ravimeid. Ka väide, et konkurents hulgimüügiturul on nõrk, ei vasta tõele. Isegi Saksamaal tegutseb ainult kolm suurt hulgimüüjat ning Soomes kaks. Eesti väiksel turul ei suuda rohkem hulgimüüjaid kui täna majanduslikult toime tulla."

Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) on mittetulundusühing, mis esindab 293 Eesti apteeki, sh BENU, Terve Pere Apteegi, Südameapteegi ja Euroapteegi apteeke.