Uuenduse põhjuseks on suurema ühtsuse taotlemine nii oma kiriku sees kui ka maailma õigeusu-kirikute enamusega, vahendab Eesti Päevaleht Online.

Preester Mattias Palli sõnul sedastab otsus, et nii ülestõusmispüha, suure paastu algus, nelipühi kui teised liikuvad pühad ning pühapäevad määratakse juuliuse (vana) kalendri stiili järgi. Jõulud, Issanda ristimise püha, pühakute mälestuspäevad ja liikumatud pühad aga gregooriuse ehk uue kalendristiili järgi.

Senini on EAÕK osades kogudustes valitsenud uus, osades aga vana kalender. Segakalender kehtib enamikes maailma õigeusu kirikutes, sealhulgas Konstantinoopoli Patriarhaadis. Teistes aga, nagu Jeruusalemma patriarhaat või Vene Õigeusu Kirik, kehtib vana kalender.