Parimaks uudislooks tunnistati peaaegu maksimumpunktide arvuga Postimehe ajakirjanik Annika Alasoo kirjutatud artikliseeria Shveitsi ravimifirma inimkatsetest, esimese loo kirjutas Alasoo koos Birgit Püvega.
Zhürii otsustas uudise kategoorias jätta hindamisest kõrvale lõppvooru jõudnud Äripäeeva ajakirjaniku Peep Soomanni altkemaksuseeria, kuna see töö sai juba olulise tunnustuse Bonnieri auhinna näol, märkis EALL.
Arvamuse kategoorias nimetas zhürii parimaks tööks Postimehe ajakirjaniku Priit Pulleritsu euroskeptilise loo vajadusest leida Eestile uus loosung ning näha maailma laiemalt kui Euroopa-keskselt.
Olemusloo, artikli ja reportaazhi rühmas sai esikoha Sõnumilehe ajakirjanik Peeter Raidla seeriaga kahtlasest maaärist Viimsi vallas.
Parima maakonnalehekirjutise autoriks tunnistati peaaegu maksimupunktidega Erik Kalda Põhjarannikust, kes kirjutas artikliseeria viinaga häälte ostmisest kohalikel valimistel.
Zhürii tegi valiku 106 autori esitatud 300 töö seast.
Pressipreemia võitjad saavad tunnistuse ja 10.000 krooni suuruse preemia ajalehtede toimetuste moodustatud fondist.
Pressipreemia konkurssi korraldatakse kolmandat aastat. Zhüriisse kuulusid suuremate lehtede peatoimetajad, meediaspetsialistid ja Tartu ülikooli õppejõud Halliki Harro, Tiit Hennoste, Priit Hõbemägi, Aavo Kokk, Urmas Klaas, Igor Rõtov, Urmo Soonvald, Katrin Streimann, Tarmu Tammerk, Hanno Tomberg ning Sulev Valner.
