Eesti Ajakirjanike Liit tegi ettepaneku muuta Loovisikute ja loomeliitude seadust

 (20)
Ajalehed
AjalehedFoto: Andres Putting

Eesti Ajakirjanike Liit (EAL) saatis täna kultuuriminister Tõnis Lukasele ettepaneku toetada raskusesse sattunud ajakirjanikke ja ajakirjandust ning muuta selleks ka Loovisikute ja loomeliitude seadust.

Pöördumises leiab EALi juhatus, et eriolukorra tõttu on Eesti ajakirjandus jõudnud selleni, et oma olulise rolli täitmiseks ning elanikkonna kvaliteetseks ja faktipõhiseks informeerimiseks on vaja ajutist riigipoolset abi. Ajal, kui uudisteosakonnad töötavad liiga suure koormusega, jäävad tagaplaanile muud valdkonnad, sealhulgas ka analüüsi ja pikemaaegset infotöötlemist vajav ajakirjandus. Osa ajakirjanikke on ajutiselt või püsivalt jäänud tööta.

EAL toetab Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanekut eraldada toetust raskusesse sattunud väljaannetele, kuid see toetab pigem koosseisulisi töötajaid. Koosseisulistest ajakirjanikest veel suurema löögi all on vabakutselised, kes EALi uuringu andmeil töötavad peamiselt töövõtu- ja litsentsilepingute alusel ning kelle teenustest on lihtne loobuda. Praegu on vabakutselised ajakirjanikud jäänud ilma igasugustest sotsiaalsetest tagatistest. EALi juhatus peab ohtlikuks kogemustega ajakirjanike lahkumist muudesse ametitesse.

Kuna Eesti Ajakirjanike Liit ei ole Loovisikute ja loomeliitude seaduse mõistes tunnustatud loomeliit, ei ole ajakirjanikel võimalik taotleda loomeisiku toetust ei liidu kaudu ega ka otse Kultuuriministeeriumist. Eesti Ajakirjanike Liit on seisukohal, et ka ajakirjanikke tuleb käsitleda samuti kui teisi loovisikuid ja leida toetusvõimalusi vastavatest allikatest.

Seotud lood:

Meenutus Lukase kõnest

„Kriisieelarve ja meediaettevõtete toetus jätab tähelepanuta ajakirjanikud, kes kõige valusamalt pihta saavad – vabakutselised. Ajakirjanike tunnustamine loovisikutena on olulisem kui ühekordne rahaline toetus, sest see võimaldaks vabakutselistel ajakirjanikel saada loomeisiku toetust ka muul ajal raskustesse sattudes. Praeguses kriisiolukorras oleks see väga oluline abi,“ ütles EALi esimees Helle Tiikmaa.

EALi 100. aastapäeva puhul peetud arutelul möödunud aasta 11. novembril tõdes kultuuriminister Tõnis Lukas: „Kui me kord oleme kokku leppinud, et eesti keel ja kultuur peavad püsima üle aegade, siis tähendab see, et me seisame selle eest igapäevaselt. See tähendab, et me seisame ka eesti ajakirjanduse eest. Need kaks asja on omavahel täiesti lahutamatud.“

Vabakutseliste ja koosseisuliste ajakirjanike toetusvajadust eriolukorra ajal toonitas Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) oma möödunud nädalal avalikustatud pressiteates, mille EAL ka Eestis edastas. „Ajakirjandus võib päästa elusid,“ ütles EFJ peasekretär Ricardo Gutierrez. Tugev ja vaba ajakirjandus teebki seda. Nõrk mitte.