Kuigi suurem osa tudengeid kasutab neile antud viisat korrektselt ja õpingute Eestis pidamiseks, siis on küllalt palju neidki tudengeid kolmandatest riikidest, kes kasutavad üliõpilase staatust peamiselt Schengeni alale pääsemiseks ja kaovad ELi avarusse juba enne õpingute alustamist. Sotsiaalmeedias on lausa loodud vastavad grupid näilise eesmärgiga pelgalt vahendada informatsiooni õppimisvõimalustest Eestis, kuid tegelikult seal selgitatakse võimalikele tudengitele nende emakeeles samm-sammult, mida teha selleks, et Eestisse pääseda ja potentsiaalselt siit edasi teistesse Schengeni riikidesse liikuda.

„Paljud kooli lõpetanud tudengid taotlevad alalist elamisluba ja asuvad Eestis lihttööle, kutsudes siia ka oma pereliikmed. On põhjust arvata, et mõnedki kolmandate riikide kodanike abielud on sõlmitud pelgalt viisa või elamisloa saamise eesmärgil. Arvestatavat osa eelmainitutest pole üldjuhul võimalik määratleda kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuna, sest tegu on madalapalgaliste töötajatega madala lisaväärtusega töökohtadel, kelle ühiskonda sulandumine on ülimalt ebatõenäoline.“

Kaitsepolitsei aastaraamatus lisatakse, et universaalsetel inimõigustel põhinevate väärtuste taustal paistavad uusimmigrandid vahel silma täiesti erinevate väärtushinnangutega, mis pikemas plaanis koormab see ühiskonda, põhjustab pingeid, ohtu avalikule korrale ja julgeolekule.

Eesti Päevaleht palus teemat kommenteerida kohalikul Aafrika üliõpilaste seltsil. Avaldame seltsi vastuse täismahus.

"Austame täielikult kaitsepolitsei aastaraamatu analüüsi ja ei usu, et see on suunatud peamiselt Aafrika üliõpilaste pihta. Siiski tunneme end kohustatud reageerima neile, kes vajavad selgitusi, ja kuna meid on palutud vastata.

1. Me nõustume, et on mõned aafriklased, kes võivad ära kasutada saadud õppimisvõimalusi ja kes on kasutanud Eestit väravana teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Samas need juhtumid on vähesed ja harvad, need on erandid, mitte norm. Enamik Aafrika üliõpilasi, kes tulebad Eestisse õppima, et võta ainult oma õpinguid tõsiselt, vaid on õppeedukuselt üle keskmise. Aafrika päritolu üliõpilaste hea õppeedukus on tõendiks, faktid ja keskmised hinded räägivad enda eest.

2. Aafrika üliõpilasi lubatakse Eesti kõrgkoolidesse alles pärast nõuetekohast kontrolli ja nende akadeemilise ja võimekuse kvalifikatsiooni tõendamist. Ja enamik neist, kes lisaks õpingutele töötavad, teevad seda õpingute ajal, sest nad ei suuda käia samaaegselt täiskohaga tööl ja õppida. Need inimesed annavad oma panuse Eesti majandusse, makstes riigile nõuetekohaseid makse.

3. Me ei ole teadlikud juhtumitest, kus Aafrika päritolu üliõpilased abielluvad eesmärgiga tulla Eestisse või Euroopa Liitu.

Ülejäänud artikkel (Kapo aastaraamatus – toim.) keskendub teemadele nagu julgeolekuküsimused, mis tulenevad väärtushinnangute erinevusest ja radikaliseerumise ja terrorismi võimalusest. Me ei usu, et see puudutab meid, aafriklasi. Me ei sõitnud tuhandeid miile teise riiki ja mandrile lihtsalt selleks, et tulla ja põhjustada probleeme või õpetada inimestele, kuidas elada või milliste väärtuste järgi. Me austame igati Eesti inimesi ja ühiskonda ning teeme oma parima, et integreeruda ja hinnata meie võõrustaja kultuuri. Me järgime ka Eesti seadusi ja toetame täielikult nende isikute või rühmituste vastutuselevõtmist, kes on seadusi rikkunud. Me pooldame igasuguse koostöö tegemist ametiasutustega, et lahendada segadus või selgusetus."